Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Ultrasportlane Rait Ratasepp liigub triatlonikatsumusel rekordilises tempos

Fuerteventurat on ultratriatleet iseloomustanud kui kliima mõttes sooja, samas tuuliselt karmi ning tõusumeetrite poolest vaheldusrikka maastikuga piirkonda. FOTO: Jakob Meier

Ultratriatleet Rait Ratasepp alustas täna 60 täispika triatloni katsumuse 11. päevaga ning püsib kenasti oma ajaliste eesmärkide graafikus – võrreldes 2019. aastal läbitud 40-kordse ultratriatloni kümne päeva koondajaga on ta ligi neli tundi kiirem kui toona. 

Ratasepp alustas eelmise nädala teisipäeval Kanaari saarel Fuerteventural 60-päevast triatlonikatsumust, kus ta plaanib läbida 60 järjestikusel päeval 60 täispikka triatloni. Katsumus peaks esialgse plaani järgi lõppema 3. detsembril ning selle aja jooksul tuleb Ratasepal läbida 228 kilomeetrit ujudes, 10 800 kilomeetrit rattal ning 2532 kilomeetrit joostes.

Kümnenda päeva järel on tal läbitud vastavalt 38, 1800 ja 422 kilomeetrit. Võrreldes 2019. aastal läbitud 40-kordse ultratriatloniga on ta 3 tundi 48 minutit ning 54 sekundit kiirem kui toona.

Treenitus on paranenud

Ultratriatleedile on Kanaari saar tuttav, sest on ta seal läbinud 20- ja 40-kordse ultratriatloni. Küll aga läks ta seekord Kanaaridele kolm nädalat varem, et keha katsumuseks valmis seada ning enne väljakutse alustamist piisavalt treenida.

Ratasepa sõnul kordus tal organismiga sama muster, mis varasemate mammutkatsumuste ajal: kehastress tõstab kaalu, hoiab vett kinni ja organismi energiavajadus on suur.

«Esimesed viis päeva on olnud kehale kohanemiseks, sealt edasi on kaal hakanud normaliseeruma ja pulss läinud tagasi madalaks, mis on minu jaoks oluline näitaja. Kui esimesel päeval oli keskmine pulss rattal 131 ja jooksul 140, siis näiteks 9. päeval oli keskmine pulss vastavalt 107 ja 122. See annab märku, et keha töötab taas ökonoomselt,» märkis ta.

Ratasepa põhjalikku treeningettevalmistust ja kehalist arengut kinnitas juba katsumuse esimene päev, mil ta finišeerus kümme minutit kiirema ajaga kui 2019. aastal 40-kordse ultratriatloni läbimisel. Esimese päeva finišiaeg 10:34.12 on jäänud ka kümne päeva parimaks. Kui parim ujumise ja rattasõidu aeg – 1:15.46 ja 5:45.45 – jäävad samuti esimesse päeva, siis kiireima maratoniaja jooksis Ratasepp välja aga üheksandal päeval – 3:15.02

Vedeliku tasakaal on kõikuv

Läbitud kümne päeva põhjal täidab Ratasepp seatud eesmärki kenasti, kuid talle on seni olnud kõige üllatavam füüsiline vastupidavus ja maratonide läbimise kiirus. «Tundub, et viimasel kahel aastal joostud enam kui 14 000 kilomeetrit on ennast ära tasunud,» tõdes ta.

Küll aga on keeruliseks osutunud organismis vedeliku tasakaalus hoidmine. Nimelt oli ultratriatloni esimestel päevadel palav ning pilvitu ilm, mistõttu kulus kehal palju vedelikku. «Kuigi arvasin, et tarbin piisavalt vett, oli seda vähe ning seepärast kujunes seni kõige raskemaks neljas päev, mil lihasjõud oli väike,» rääkis sportlane. 

Ratasepal on taoline kogemus ka 2016. aasta 10-kordsest ultratriatlonist, mil Tartu ülikooli teadlased võistlustel ta vedeliku tasakaalu mõõtsid. Nii oli triatleedil juba teada, milles asi ning kuidas toimida.

Rait Ratasepa teekonna ning täpsema statistikaga saab tutvuda siin.

Tagasi üles
Back