Karvased staarid kadusid vaateväljast

Tartu Ülikooli teadlased püüdsid Ilmatsalus elava kährikupaari kinni kohalike jahimeeste püünispuuriga. Kuigi mõlemad kährikud protestisid enda kinnipidamise pärast küünte ja hammastega, ei jätnud teadlased jonni ja nüüd kannab paarike valgeid raadiosaatjaga kaeluseid. Foto: Karmen Süld

Jahimehed katavad Ilmatsalu külje all seakaameraga söödaplatsil metsaelanikele hoolega lauda, aga sööjad on kadunud. Seal kostil käinud ja teadlaste huviorbiiti sattunud kährikupaar puges urgu, kuid kus on teised?

«Kui vaid teaks, kus nad kõik on,» kostis seakaameraga söödaplatsil ulukite ninaesise eest hoolitsev Tähtvere jahiseltsi juht Mait Siimson. «Vahepeal käis üks kümmekonna seaga punt seal söömas, aga jaanuari keskel kadusid nad ära. Platsil valitseb tühjus.»

Kolmapäeva õhtul käisid platsil pruukosti võtmas vaid kult ja rebane. Sel talvel on Mait Siimson seal silmanud ka kaht sokku ja kitse, kes on platsil seni olnud üsna korrapärased sööjad. Lisaks neile käis käredate külmadeni söödaplatsil vilja nosimas kährikupaar.

«Tõenäoliselt on metssead eemale peletanud hundid,» rääkis Mait Siimson. «Siinkandis neid ikka liigub.» Hiljuti murdsid hundid söödaplatsist linnulennult pooleteise kilomeetri kaugusel maha täiskasvanud põdra. Eile lõuna ajal Emajõe luhal hundiluuret teinud Mait Siimson nägi Kärevere silla lähedal kahe võsavillemi jälgi.

Kuiva tiigi elanikud

Metssigade sõrakäik on kindlalt teadmata, kuid söödaplatsil käinud kährikupaariga on kõik korras, kinnitas Tartu Ülikooli zooloogia õppetooli lektor Harri Valdmann. Nimelt pani Harri Valdmann koos noorte teadlastega neile kahele paariaastasele kährikule mullu detsembri alguses raadiosaatjaga kaelused, millega saab jälgida loomade käike. Samasuguse kaeluse sai veidi varem ka kolmas kährik, aga tema kadus pärast vabadusse pääsemist nagu tina tuhka.

«Raadiosaatjatega kährikud püsisid meil suure külmani orbiidil kogu aeg, nad muudkui sebisid ringi,» rääkis Harri Valdmann. Kährikupaar elab seakaamerast ligi kaks kilomeetrit eemale jäävas vanas kuivas tiigis, mis on pea Ilmatsalu alevikus sees.

«Selle paari elukoha järgi võib küll öelda, et kährikud on inimlembesed loomad, kuigi nad puresid meid kaelustamise ajal ikka päris kõvasti,» märkis Harri Valdmann.

Peale selle on kährikud küllaltki paiksed: pakaseni magas raadiosaatjatega paarike kodutiigis lageda taeva all ja külma saabudes pugesid nad sama tiigi kaldasse kaevatud urgu, kus tukuvad siiani.

Kaelustamine jätkub

Kährikuid ja nende liigikaaslasi uurib põhjalikult Harri Valdmanni juhendatav Tartu Ülikooli doktorant Karmen Süld, kes tahab doktoritöös välja selgitada, mida kährikud söövad ning missuguseid haigusi ja parasiite nad levitavad.

Raadiosaatjaga kaeluste abil saavad teadlased ülevaate, missugune on kährikutel söödaplatsi läheduses elupaiga valik, kui aktiivselt need loomad talvel liiguvad ning milline on kähriku mõju maas pesitsevatele lindudele, sealhulgas kaitsealustele liikidele, näiteks metsisele.

Uurimuse jaoks kaelustavad teadlased veel vähemalt viis kährikut. «Nüüd on kährikutel jooksuaeg, eks nad tulevad varsti urust välja ja siis saab uusi loomi kaelustada,» ütles Harri Valdmann.