Toomas Kahur: Tartu saab olla rahvusvaheline vaid maailmale avatuna

Toomas Kahur Foto: Erakogu

Avatud ja inspireeriv Tartu sai mulle elumuutuste kannul koduks kaks aastat tagasi. Lühike aeg pole aga olnud takistuseks Tartu arengutele kaasa elamast ja headele mõtetele pöialt hoidmast. Endise diplomaadina näen paljudes nähtustes rahvusvahelist mõõdet, nii ka Tartu linna elus.

Tartul on läbi aegade olnud kahetine roll: ühelt poolt Eesti traditsiooniline intellektuaalse elu keskus, teisalt ka rahvusvaheline kultuuri, teaduse ja hariduse keskus. Need rollid on omavahel tihedalt läbi põimunud. Tartu ei saa olla Eesti vaimne keskus, kui ta pole rahvusvaheline. Kui ta aga ei ole Eesti vaimne keskus, pole ta ka välismaailmale huvitav.

Milles siis probleem? Eeskätt teevad mind murelikuks linna transpordiühendused nii välismaailmaga kui ka riigi pealinna Tallinnaga. Paratamatult hakkavad napid ühendused välismaailmaga mingil hetkel linna arengut pärssima. Kristjan Jaak Peterson läks 1819. aastal jalgsi Riiga, sest endal tal hobust ei olnud ja postivankri jaoks polnud raha. Mis on tänapäeval, 202 aastat hiljem, teistmoodi? Paraku mitte midagi. Riiga pääseb Tartust ikka kas oma hobusega (autoga) või postivankriga (bussiga). Kuigi tehnoloogia areng võimaldaks tänapäeval hulga mugavamaid ja kiiremaid ühendusi rongi ja lennukiga. Paraku tippajal ei suuda rong Tallinnagi vahet soovijaid ära vedada.