Looduskaitsjad kutsuvad Tartu volikogu üldplaneeringut tagasi lükkama

Uue üldplaneeringu saatuse otsustab täna toimuv viimane Tartu linnavolikogu istung. Foto: Kristjan Teedema

Eesti Looduskaitse Selts koostas oma kolmapäevasel sügiskonverentsil pöördumise Tartu linnavolikogule, milles kutsutakse volikogu liikmeid üles üldplaneeringut sel kujul mitte vastu võtma. 

Pöördumise tagamaaks on looduskaitsjate seisukoht, et «Tartu linna üldplaneering 2040+» sisaldab endas suuri puudusi.

Pöördumise tekst muutmata kujul:

Käesolevaga juhime Tartu Linnavolikogu esimehe, fraktsioonide esimeeste, komisjonide esimeeste ja linnavolikogu liikmete tähelepanu suurtele puudustele volikogule kehtestamiseks esitatud «Tartu linna üldplaneering 2040+» eelnõus, eriti linnalooduse alahindamist, parkide ja muude rohealade planeerimist vähendamise suunas ning sellest tulenevaid olulisi negatiivseid mõjusid.

Eesti Looduskaitse Seltsi Tartu osakonna sügiskonverentsil 6. oktoobril 2021. a arutati ja analüüsiti olukorda kahes suures üldplaneeringu konfliktipiirkonnas (Ihaste tee 18 ja Sanatooriumi park) nii kultuuri, loodushoiu ja looduskaitse kui ka rahvatervise seisukohast. Esinejad-eksperdid ja sõnavõtjad rõhutasid nende alade ökoloogilist, kultuuriloolist kui ka puhkemajanduslikku ja tervise ning heaolu tagamise tähtsust Tartu linna elanikele. Rõhutati ka vajadust arvesse võtta muid arvukaid planeeringu vaidlustes üles jäänud ning linna poolt põhjendamatult tagasi lükatud ettepanekuid (Kesklinna park ja teised kesklinna pargialad jne).

Konverentsi üksmeelne otsus oli saata pöördumine linnavolikogule ettepanekuga mitte hääletada üldplaneeringu kehtestamise poolt ning anda ülesanne linnavalitsusele rohevõrgustiku ning kliimamuutustega arvestamise teema täiendavaks läbitöötamiseks.

Ühtlasi märgime, et üldplaneeringu puudustele juhtis oma 20. septembri kirjas tähelepanu ka regionaalhaldusminister Jaak Aab. Tsitaat: «Üldplaneeringust ei ole leitavad üldised tingimused kliimamuutustega arvestamiseks, vaatamata sellele, et KSH aruanne deklareerib kliimamuutustega kaasnevate teguritega arvestamist. Kliimamuutustega arvestamise käsitlemisel jäävad kesiseks rohefaktori, rohevõrgustiku ja tänavahaljastuse osad, kus vääriks enam väärtustamist ka lahutamatu elurikkust kandev osa avalikus ruumis (alleed, tänavapuud jms). Toodud teemade käsitlus puudub ka kaardirakenduse üldistes ja kohapõhistes maakasutus- ning ehitustingimustes. See võib muuta keerulisemaks üldplaneeringu rakendamise detailplaneeringu koostamise ja projekteerimistingimuste andmise alusena.»