Margus Lember: lõputult nii ei jõua

Margus Lember Foto: Laila Kaasik

Viimasel nädalal on koroonasse haigestumine ja hospitaliseerimine tugevalt kasvanud, ent avalikkuses paistab, et haiglad saavad hakkama ja probleemi pole. Ent välja ei paista see, kui suure ülekoormusega ja kui kaua meditsiinisüsteem selliselt töötada suudab.

Tänavu 21. jaanuaril oli Portugali intensiivravivooditest hõivatud 96 protsenti Covid-19 patsientidega, see oli Euroopas halvim olukord. Kaheksa kuud hiljem oli Portugal Euroopa liider vaktsineerituses – 85 protsenti kogu rahvast. 2. veebruaril määrati vaktsineerimist korraldama viitseadmiral Gouveia e Melo, kes asendas tervishoiu riigisekretäri seoses vaktsineerimisjärjekorras ettehüppamise skandaaliga. Admirali loosung oli «Hoidke poliitika sellest eemal!».

Hästi korraldatud nõustamine ja vaktsineerimine andis maksimaalse tulemuse. Portugal on praeguseks lõpetanud enamiku piirangutest, sest haigestumine on vähenenud 6,3 juhuni 100 000 inimese kohta päevas. Eestis – umbes 60.

Miks sellest rääkida? Aga sellepärast, et pidades end hästi haritud rahvaks, ei ole meis leidunud ühist tarkust end kollektiivselt kaitsta. Eestis on praegu kogu rahvast vaktsineeritud 53 protsenti. Kui kogu Euroopa keeras aasta algul koroonapiiranguid juurde, siis Eesti võttis neid vähemaks. Vaktsineerituses oleme kaugel neist, kes praegu piiranguid tühistavad. Nüüd imestame, miks see viirus meid siinkandis nõnda armastab.

Peamine mure on see, et piisavalt inimesi ei lähe vaktsineerima. Viimasel nädalal on haigestumine ja hospitaliseerimine tugevalt kasvanud, ent avalikkuses paistab, et haiglad saavad hakkama ja probleemi pole. Ent välja ei paista see, kui suure ülekoormusega ja kui kaua meditsiinisüsteem selliselt töötada suudab.

Tervishoid töötab nende inimestega, kes tal on. Covid-19 patsiendid võtavad rohkem ressurssi kui teised patsiendid. See tähendab, et osa muude haigustega haigetest jääb ravimata. Õed, arstid ja hooldajad teevad kõvasti ületunde. Erinevalt lehes kirjutatust ei ole nad sellest rõõmsad. See on tervishoiusüsteemi panus. Ent lõputult nii ei jõua.

Kui kogu Euroopa keeras aasta algul koroonapiiranguid juurde, siis Eesti võttis neid vähemaks. Vaktsineerituses oleme kaugel neist, kes praegu piiranguid tühistavad. Nüüd imestame, miks see viirus meid siinkandis nõnda armastab.

Tartu ülikool on kogu pandeemia jooksul panustanud märkimisväärselt koroonakriisi lahendamisse. Meditsiiniteaduste valdkond on palju vaeva näinud sellega, et pandeemia tingimustes säilitada arstide praktiline väljaõpe. Kuigi see on olnud keerukas, on meie õppejõud ja üliõpilased sellega toime tulnud. Lisaks on paljud üliõpilased töötanud pandeemia ajal abiarstide, abiõdede ja hooldajatena. Kevadel, kui abikäsi oli kõige rohkem vaja, oli tervishoius õppimise kõrvalt abis ligi 400 tudengit. Märkimisväärne hulk residente on olnud nõus töötama Covid-19 ravivates osakondades, ülikoolis on operatiivselt muudetud paljude residentide õpingukavu.

Tudengid on abiks info jagamisel vaktsineerimise kohta. Alustatud on hulk uurimistöid, mis annavad otsest teavet epideemia kulust, mõjuteguritest, prognoosist, immunoloogiast – osa neist on leidnud riigi rahastamist, osa on tehtud ülikooli teadusrühmade entusiasmist. Valdkonna teadlased on kogu epideemia jooksul olnud valitsuse teadusnõukojas. See on meie kui ülikooli panus.

Neil päevil peetava arstiteaduskonna aastapäevakonverentsi üks teema on patsiendiohutus. Patsient eeldab arsti juurde minnes väljaõppinud ja mitte ületöötanud professionaali, usaldusväärset ja ohutut keskkonda. Epideemia ajal sageneb hoolekandeasutustes ja haiglateski haiguspuhanguid, kus haigus jõuab kõige haavatavamate, raskeid haigusi põdevate patsientideni. Jällegi, võtmeküsimus on töötajate, patsientide ja nende lähedaste vaktsineeritus ja infektsioonikontrolli reeglite järgimine.

Pandeemiast ülesaamiseks peab panustama igaüks: eeskätt vaktsineerima, haigustunnustega koju jääma, ebaolulisi kontakte piirama, kontrollimata avalikus ruumis maski kandma. Pea kõik meie nakkusosakonda hospitaliseeritud väidavad, et nad ei ole vaktsineerimise vastu, aga ootasid enamat infot, elasid eraklikult, on liiga noored või vanad, mõtlesidki just vaktsineerima minna jne, ent siis said ei tea kust kohast viiruse.

Eestis on vaja hästi korraldatud kollektiivkaitset. Kutsuks Portugali admirali Eestisse?