:format(webp)/nginx/o/2018/03/27/7730911t1h7b72.jpg)
/nginx/o/2021/10/05/14116951t1h6625.jpg)
Järgmisel esmaspäeval nimetatakse ametisse Eesti Vabariigi president Alar Karis. Pärast seda satub ta kodukanti, Puhja külje alla Mõisanurme pigem nädalavahetustel, kui sedagi. Siiski on Puhja kandi rahval hea meel, et president just sealt pärit, kuigi tõsiasi on see, et vähesed puhjakad on temaga isiklikult kohtunud.
Üks neist vähestest, kel on au olla Alar Karisega isegi rohkem kui teretuttav, on perekond Karise naaber, endine Puhja vallavanem Vahur Jaakma. «Lubati, et tõkkepuud ette ei panda,» viipas Jaakma valge fassaadiga naabermaja poole, kus elavad Alar ja Sirje Karis. Juba enne ametisse nimetamist seisis Karise hoovis ehitussoojaku moodi putka, millel küljes antenn ning valvekaamera. «Meil on muidu ikka kogu aeg naabrivalve töötanud, nüüd on lihtsalt tugevdatud naabrivalve,» rääkis Jaakma.
Tema ning Karise maja vahel ei ole isegi võrkaeda, mõtteline krundi piir läheb Jaakma viljapuude ja Karise muruplatsi vahelt. «Näed, mis põuane suvi oli, aga õunu on siin nii, et ei ole jalga kusagile panna,» rääkis Jaakma ja palus proovida oma koduaia õunu. «Näed, need on lambaninad, väga hea maitsega õunad, võtke, proovige,» kiitis Jaakma.
Lambanina on teise nimega tuntud kui Pärnu tuviõun. Tõepoolest põuase suve kohta on Jaakma aias kasvanud lambaninad erakordselt mahlased ja magusad. Mahlaste õuntega puudest mõnekümne meetri kaugusele jääb juba tulevase presidendi residents.
/nginx/o/2021/10/05/14116952t1h7720.jpg)
Ligi paarisaja elanikuga Mõisanurme küla laiub kahel pool Viljandi maanteed. Iga kurvi taga on mõni majade rivi. Karise kodu ja Jaakma maja asuvad umbteel, kus lisaks nende majadele on veel üks majapidamine. «Meie oleme siin pigem uued asukad, olnud paarkümmend aastat, seal küla teisel pool on vanemad majapidamised, Eesti Vabariigi algusaegadest,» selgitas Jaakma.
Külarahvas üksteist teab, aga väga suuri ühistegemisi ei ole. Jaakma arvas, et põhjuseks on ka see, et Puhja alevik on ikkagi väga lähedal ning kunagi, kui üle Eesti oli suur külavanemate valimise ja kooskäimise vaimustus, siis Mõisanurme külast läks see aktsioon mööda. Ilmselt ka seetõttu, et Puhja on tõesti Mõisanurmega peaaegu kokku kasvanud.
Ei ole ka soola ega suhkru laenamist ette tulnud. «Pigem on ikka nii, et kui kodus kohvikoor otsa saab, pannakse autole hääled sisse ja sõit viib Puhja Coopi,» sõnas Jaakma. Aga eks naabritega kõrvuti toimetamist ja läbikäimist on ikka.
/nginx/o/2021/10/06/14117507t1h2562.jpg)
Allikas ja külakiik
Tema maja ja perekond Karise maja asuvad Kavilda ürgoru serval. Nende majapidamisest mõnesaja meetri kaugusel on allikas, kust nii Jaakma kui ka ametisse astuva presidendi pere võtab joogivett. «Meil on kolme majapidamise peale küll üks puurkaev, kus on ka hea vesi, aga allikavesi on ikka etem,» ütles Jaakma.
Allikakohas, kus siltki üleval, voolab vesi vaid väikese nirena. «Mõni aasta tagasi see allikas solvus ja jättis voolamise järele, aga siis märkasime, et teisel pool teed tuli soon lahti ning allikavesi hakkas hoopis seal voolama,» rääkis Jaakma.
/nginx/o/2021/10/05/14116955t1h8191.jpg)
Allika lähedal elab ka kinnisvaraettevõtja Talis Toompere, kelle pruunist kivist maja kõrgub päris ürgoru nõlvalt üles. «Tema panigi uue allika juurde kivid ja kaevurakke, siit käiakse tihti vett võtmas, käijaid on kaugemaltki, näiteks käib siin allikal rahvast Tartust,» sõnas Jaakma.
Endine Puhja vallavanem näitas ka Mõisanurme kiigeplatsi, mis asub Kavilda ürgoru nõlva kõrgemas kohas, kust paistavad oru põhjast vaid kõrgepingeliinide mastide tipud. Teisel pool lõkkeplatsi ning kiike asub nõlv, mis ilmselt meelitab talviti külalapsi sealt kelguga alla tuiskama.
Meil on kolme majapidamise peale küll üks puurkaev, kus on ka hea vesi, aga allikavesi on ikka etem, ütles Vahur Jaakma.
Kiigeplatsil külakiige kõrval puhastas sõidukit vanem meesterahvas. «No tere, Toivo!» hõikas Jaakma talle tervituseks. Küsimusele, mida Toivo ka esmaspäeva hommikul kiigeplatsil toimetab, vastas mees autoklaase nühkides: «Pensionäri värk, teen aega parajaks.»
Külakiik on rauast konstruktsiooniga ning üsna värske väljanägemisega. Selgus aga, et kiik pandi püsti juba 1985. aastal. «Algul ta vist oli puidust, aga siis vahetati puidust osad raudtalade vastu, eks ta seepärast nii hästi vastu on ka pidanud,» rääkis Jaakma.
/nginx/o/2021/10/05/14116958t1h9d26.jpg)
Toivo jättis ka hetkeks kuldse Škoda klaaside nühkimise ning poetas sõna sekka: «Siin käib rahvast ikka tihti.» Jaakma jätkas: «Mõneti on see kiik ohtlik ka, ei ole purjus inimese mänguasi.» Toivo meenutas, et aastaid tagasi oli keegi Volli-nimeline külamees jommis peaga kiigelt suure hoo pealt maha prantsatanud ja end hirmsasti ära löönud. «Õnneks oli ta nii jokkis, et pead püsti ei tõstnud, muidu oleks veel kiigega ka obaduse saanud, ja siis käis kiirabi ja mis kõik veel,» meenutas Toivo ammust külasimmanit. Külanaabri Alar Karisega ei ole tal aga isiklikke kokkupuuteid olnud. «Ma olen siin juba 1969. aastast elanud, Karis tuli ikka hiljuti,» ütles Toivo.
Lagunev kirik
Mõisanurme külas asub ka Kavilda Püha Neeva-Aleksandri kirik, mis kuulub Eesti apostlik-õigeusu kirikule. Paraku on kirikuhoone juba aastakümneid kehvas seisus. «Kunagine külanõukogu üritas seda hoonet päästa, katuselt on ka näha, et punaste kivide vahele on valgeid kive pikitud,» märkis Jaakma.
Kogudust kirikul enam ei ole. Hoone peasissekäigu küljes seisab silt, et maja on varisemisohtlik. Kui sisse piiluda, avaneb üsna trööstitu vaatepilt. Peakupli all olev puitsõrestik on lagunenud ning osa tükkegi maha pudenenud. Peale seinte ei ole seal suurt midagi alles.
2008. aastal sai kirik muinsuskaitselt katuse konserveerimiseks 100 000 krooni toetust. Paraku sellega aga lagunemisele piiri ei saadud panna. Tühjana seisvat kirikut on ka korduvalt rüüstatud. 1970. aastatel viisid vargad kirikust mitmeid ikoone.
/nginx/o/2021/10/05/14116954t1h4a3a.jpg)
Jaakma näitas, et kiriku tagaseinas on üks huvitav koht, kust õhkab sooja. «Ühe teadjamehega sai siin kunagi käidud, ta ütles, et siin on üks energeetiline koht, kust voogab sooja,» sõnas ta. Tõepoolest mujal lõõtsus kirikuhoones tõmbetuul, kuid üks koht otsaseina läheduses oli äkitselt täiesti tuulevaikne ja tuntavalt soojem kui mujal. Jumal seda teab, mis sellise efekti põhjustab.
Mõni aasta tagasi lasi kirikuvalitsus kõrvaltornide puitkuplid maha võtta, need olid juba ohtlikuks muutunud ning kindlam oli need katuselt alla võtta. Kuplikarkassid vedelevad veel praegugi kiriku kõrval. «Kui nüüd keegi kirikuvalitsusest võtaks kätte ja laseks hoone konserveerida, sest kui nii edasi läheb, siis ei ole sellest varsti midagi järel,» lausus Jaakma.
Mõisanurme küla ja Puhja alevikku lahutab napilt paar kilomeetrit, kuid kui Mõisanurmest Puhja sõita, siis majaderodu peaaegu ei katkegi. Puhja rahvas teab, et tulevane president elab nende kodukülas, kuid vähestel on õnnestunud temaga isiklikult kokku puutuda.
Ei ole nähtud
Põline puhjakas Astra Pastak, kes esmaspäeva hommikul sammud Puhja Coopi kauplusesse sättis, tunnistas, et sai alles uudistest teada, et tulevane president on sealtkandist pärit. «Tore mees tundub olevat, isiklikult ma kohtunud ei ole,» sõnas Pastak maski ette sättides.
:format(webp)/nginx/o/2021/10/05/14116957t1hc672.jpg)
Poe lähistel asuva Puhja lillekioski müüja Kersti Raudki sõnas, et teadlikult ei ole ka tema Alar ja Sirje Karisega kokku puutunud. «Aga võibolla nad on käinud siit midagi ostmas, ma ei ole lihtsalt endale seda teadvustanud või neid ära tundnud,» sõnas Raud.
Ta meenutas, et presidendivalimiste ajal läks Puhja küll kihama ning kaasaelajaid oli palju.
Pärast presidendivalimisi on Raua sõnutsi Puhja muutunud turvalisemaks. «Võibolla mulle tundub, aga minu arust on politseipatrulli Puhjas varasemast tihedamini näha,» märkis lillekioski müüja.
Mida aga Kersti Raud president Alar Karisest arvab? «Hmm, raske küsimus. Presidendiametis ma teda ju ei tea, ei oska hinnata,» sõnas ta.
:format(webp)/nginx/o/2021/10/05/14116956t1h460d.jpg)
Kui rääkida presidendi rollist üldiselt, on Raua sõnutsi Eestile ikka presidenti vaja. Samas ütles ta, et presidendivalimise kord võiks muutuda. Praegu valitakse presidenti ikkagi liiga kitsas ringis. Ta tõi näiteks eelviimased valimised, kus Kersti Kaljulaid tuli suure üllatusena, ning nüüdki ei jäänud ühtki teist kandidaati peale Alar Karise sõelale.
Raud ei arvanud, et presidendi peaks valima rahvas, kuid rahvas võiks saada kandidaate üles seada. Ka võiks kandidaate rahvale enne rohkem tutvustada.
Miks on Puhjas hea elada?
Vahur Jaakma, Elva vallavolikogu liige:
Esiteks on Puhja Tartule ikkagi väga lähedal. Me ei mõõda vahemaad Tartuga kilomeetrites, vaid minutites. Veerand tundi ja oledki Lõunakeskuses. Kui paar aastat tagasi Tartu kesklinnas parkimiskorraldus muutus ning parkimistasud tõusid, siis meil, Puhja kandi inimestel, oli sellest ükskõik, sest meil ei olegi vaja kesklinna trügida. Kõik asjad saab Lõunakeskuses aetud.
Kersti Raud, Puhja elanik, lillekioski müüja:
Olen Puhjas elanud 13 aastat. Varem elasin Tartus. Lastega peredele on Puhja ideaalne koht elamiseks. Kõik on lähedal ja lapsed ei jää millestki ilma, sest on piisavalt huviringe ja tegevust. Minu kuueaastane laps põeb diabeeti, aga vallavalitsuselt sain kiiresti abi, leidsime talle tugiisiku. Ka kogukond on väga kokkuhoidev, on koostegemisi ja ka üksteist aidatakse piisavalt. Näiteks meie müüme oma kioskis ühe kohaliku mesiniku mett. Härra on väga vana ega jõua ise iga päev hommikust õhtuni müügikohas istuda. Müüme tema mett vahendustasuta.