Balletiuuendaja jätkas lavastamist maalides

Ülo Vilimaa on Paganini rollis samanimelises balletis Sergei Rahmaninovi muusikale, lavastanud Ida Urbel, esietendus 5. mail 1963. Foto: Vanemuine

Kui Ülo Vilimaa (13. märts 1941 – 27. september 2021) asus pärast Tallinna koreograafiakooli lõpetamist tööle Vanemuisesse, oli Elena Poznjak-Kõlar samas teatris juba mitu aastat tantsinud ja saanud priimabaleriiniks. Nende ühine teatritee kestis 40 aastat. Vilimaa kolis 2001 abikaasa Tiiuga pealinna, asus seal tegutsema oma erialal ja õpetama lapsi tantsima, ja just seal tutvustaski ta avalikkusele ennast kui maalikunstnikku.

«Mul oli õnne olla nii Ülo Vilimaa lavapartner kui ka osaline tema lavastustes,» ütles praegune staažikaim vanemuislane, selles teatris 66 aastat ametis olnud Elena Poznjak-Kõlar. «Mul tuleb kogu aeg meelde, kui musikaalsed olid tema enda esitused ja tema lavastused. Temaga koos tantsimine tegi rõõmu, sest me saime temaga ühte moodi muusikast aru.»

Kui mängib orkester, on muusikas igal etendusel erinevad nüansid. «Me tunnetasime neid temaga koos väga sarnaselt, me sulasime temaga muusikalises mõttes kokku,» meenutas Poznjak-Kõlar. «Ma olen väga tänulik, et saatus andis mulle võimaluse temaga koos tantsida.»