Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Festivalil kajastub sõjaeelne särav muusikaelu ja Eduard Tubina looming

Copy
Eduard Tubina monumendi autorid on skulptor Aili Vahtrapuu, arhitekt Veronika Valk ja heliinstallatsiooni looja Louis Dandrel.
Eduard Tubina monumendi autorid on skulptor Aili Vahtrapuu, arhitekt Veronika Valk ja heliinstallatsiooni looja Louis Dandrel. Foto: Raimu Hanson

Nädala teisel poolel, 7.–10. oktoobrini on muusikahuvilistel tartlastel võimalus osa saada sõjaeelse Tartu muusika- ja muu kultuurielu särast. Seda pakub festival, mille keskmes on helilooja Eduard Tubin.

18. juunil 1905 Kokora valla Torila külas sündinud poiss sai muusikaga tuttavaks juba varakult, heliloominguga tegi ta algust Tartu õpetajate seminari õpilasena. Sügisel 1924 astus ta Tartu kõrgemasse muusikakooli, kus tema põhiliseks õpetajaks sai Heino Eller. Aastast 1930 kuni maailmasõjani oli ta Vanemuise orkestri dirigent, kellena teda on kujutatud ka teatri suure maja ees. Sõjapöörises lahkus ta septembris 1944 sünnimaalt. Eduard Tubin suri 17. no­­vembril 1982 Stockholmis.

Tubina festivali korraldajad eesotsas kunstilise juhi Mihhail Gertsiga on märkinud, et aastatel 1920–1940 oli Tartu kultuurielu erakordselt kirev ja kogu kultuuriloos määrava tähtsusega: muusika­elu koondus Heino Elleri õpilaste ümber, tegutsesid luulerühmitus Arbujad, kunstiühing Pallas ja kutseline teater Vanemuine. Esimese Tubina festivali alapealkirjaks on pandud Sild, et niiviisi taaselustada sõjaeelse Tartu kultuurisära.

Tagasi üles