P, 4.12.2022

Haruldase geeniveaga Karolin inspireeris ta ema Tartus uut kooli looma

Aime Jõgi
, ajakirjanik
Haruldase geeniveaga Karolin inspireeris ta ema Tartus uut kooli looma
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Karolini kooli algus: eestvedaja Monika Õun koos kaheksa-aastase Karoliniga (vasakul). Keskel seitsmene Mirtel oma vanemate Kersti ja Indrek Sikuga ning paremal kuuene Johannes isa Meelis Viidinguga.
Karolini kooli algus: eestvedaja Monika Õun koos kaheksa-aastase Karoliniga (vasakul). Keskel seitsmene Mirtel oma vanemate Kersti ja Indrek Sikuga ning paremal kuuene Johannes isa Meelis Viidinguga. Foto: Liisi Viiding

Kaheksa-aastane Karolin, seitsmene Mirtel ning kuuene Johannes asuvad järgmise aasta septembris õppima erakoolis, mis on Tartu luterliku Peetri kooli uus õppesuund ning kannab nime Karolini kool.

Ettevalmistused on käinud terve aasta ning kooli eestvedajad on võtnud teisegi aasta, et koostöös lapsevanemate ja kooli töötajatega kujundada ideaalilähedane õppekeskkond, kus arvestatakse laste eripära, vajadusi ning pere teiste liikmete soove.

«Et lapsevanem võiks rahuliku südamega terve päeva tööl olla, teades, et tema järeltulija eest kantakse hoolt parimal moel ning ta ise ei pea oma last keset päeva ühe või teise teenuseosutaja juurde transportima,» selgitas kooli eestvedaja Monika Õun. «Et Tartus oleks kool, mis pakuks igale lapsele võimetekohast haridust, aga ka vajalikke tugi- ja tervishoiuteenuseid, ning arvestaks nii laste kui ka töötajate heaoluga.»

Uus kool ei kanna ilmaasjata tema tütre Karolini nime.

Naeruse tüdruku nägu

Karolin on naeruhimuline tüdruk, kes sündis üliharuldase geenidefektiga, mil ei ole seost pärilikkusega ning mida miski ei muuda ega ravi.

«Loodus lihtsalt tahtis nii, ja seadis me pere ette sellise ülesande,» ütles Monika Õun, kel on peres veel kuueaastane poeg ja kaheksakuune tütar. «Karolin on armas tüdrukukene, kes vajab aga abi ja pidevat järelevalvet terve oma elu.»

Uue kooli loomise vajadust põhjendab Monika Õun nii, et kui Tartu linnas on 27 üldhariduskooli, kus lastel on võimalik põhiharidust omandada, siis tema lapsega sarnastele lastele on vaid üks valik – Maarja kool. Kui silmas pidada lapsi, kellele on olulised rahulik keskkond ja korrapärasus, siis neile lastele on Maarja kool juba vägagi rahvarohke.

Karolini kooli lapsed Karolin, Mirtel ja Johannes.
Karolini kooli lapsed Karolin, Mirtel ja Johannes. Foto: Liisi Viiding

Kersti Sikk on Mirteli ema, ja tema toetab sama mõtet kahe käega. Mirtelile tekitavad ärevust kõik uued olukorrad, ka need, mis talle põhimõtteliselt väga meeldivad.

«Meie laps on autist,» selgitas ta. «Mirtel kasutab üksikuid sõnu. Ebamugavas olukorras võib ta käituda ettearvamatult ja teistele inimestele ebamugavalt. Mirtel vajab turvalist, ühetaolist keskkonda ja pidevat tegevuste planeerimist.»

Meile abikaasaga on oluline ka erialaselt areneda, sellest saame jõu, et Mirteliga tegeleda, rääkis Kersti Sikk.

Kersti Sikk oli ka ise palju kordi mõelnud, millist kooli Mirtel tulevikus vajaks. Nendegi peres on kolm last ning seetõttu ei jää ei emal ega isal lastega tegelemise kõrvalt mitte just palju tunde üle muuks.

«Me ei saa isegi oma erialast tööd teha, kuna üks peab kogu lastega seonduvat korraldama,» rääkis ta. «Lapsed on väga kallid, aga meile abikaasaga on oluline ka erialaselt areneda. Sellest saame jõu, et Mirteliga tegeleda.»

Sügava, raske ja mõõduka intellekti ning liitpuudega õpilastele erakooli loomine ole saa olla kerge ülesanne. Kust leida head õpetajad ja spetsialistid? Kui suureks võiks kujuneda niisuguse kooli õppemaks? Kui paljudele peredele on see jõukohane ja kust leida toetust teistele?

Haridusinnovatsioon

Monika Õun töötas enne lapsehoolduspuhkusele jäämist turundusjuhina. Uuest koolist unistama hakates mõistis ta, et tal on vaja palju spetsiifilisemaid teadmisi, ning ta asus ülikooli magistriõppesse haridusinnovatsiooni tu­deerima.

«See oli mu elus üks õigeimaid otsuseid,» on ta leidnud. «Kui palju teadmisi ja soovitusi ma sain, üks kontakt viis teiseni, ja niimoodi ma Peetri koolini jõudsin. Kui ma seal eelmisel sügisel uue kooli vajaduse ära rääkisin, ei öelnud direktor Tarvo Siilaberg muud, kui et hakkame lahendusi otsima.»

Tarvo Siilaberg kinnitaski, et suutlikkus pakkuda tugiteenuseid ja toetada igat last hariduse omandamisel just talle vajalikul moel on nende Peetri koolile tähtis väljakutse. «Karolini kooli asutamisotsus sündis selle eestvedajate kindlast plaanist ja ettevõtlikkusest,» rääkis ta. «Keskseks oli soov arendada toimetuleku- ja hooldusõppe õpilastele parim koolikeskkond, kus on integreeritud haridus- ja sotsiaalvaldkonna tugiteenused.»

Karolin, Mirtel ja Johannes.
Karolin, Mirtel ja Johannes. Foto: Liisi Viiding

Karolini kooli toetajate ring suureneb üha. Organisatsioon Ladies Circle Estonia valis Karolini kooli kaheks aastaks oma heategevuse sihtmärgiks. Ka on selge, et Karolini kool hakkab tegutsema moodsas ja valgusküllases hoones Pikk 10 ning et aasta pärast alustatakse õppetööd kahe rühmaga, kokku 12 õpilast. Tulevikku silmas pidades mahub kooli maksimaalselt vastu võtta 24 õpilast.

Lapsevanemate ja poliitikute koostöös on Tartu linna volikogule sel neljapäeval hääletamiseks valmis seatud eraüldhariduskooli toetuse määruse muudatuse eelnõu, millega soovitakse muuta erakoolide toetuse korda nii, et see arvestaks ka toimetuleku- ja hooldusõppe laste õpetamise eripära.

Abilinnapea Asko Tamme ütles, et tema hinnangul toimetuleku- ja hooldusõppekohtade otsest puudust Tartus pole. «Aga nii, nagu me toetame rahaliselt erakoole ja eralastehoide tavaõppes, peaksime toetama ka toimetuleku- ja hooldusõpet erakoolides,» leidis ta.

KOMMENTAAR

Tartu Maarja kooli direktor Jaanus Rooba.
Tartu Maarja kooli direktor Jaanus Rooba. Foto: Margus Ansu

Jaanus Rooba, Tartu Maarja kooli direktor

Olen Karolini kooli loojatega kohtunud ja nende ettevõtmisega kursis.

Tartu Maarja kool on aastatega kasvanud toimetuleku- ja hoolduskooli mõttes suhteliselt suureks. Meil on tulevikuski plaanis oma õppetegevust edasi arendada ja mitmekesistada. Võib aga olla selliseid lapsi, kes vajavad oma arenguks hoopis väiksemat kasvukeskkonda.

Tänapäeval räägitakse palju hariduslikust mitmekesisusest ja seda saab rakendada ka erivajadustega lapsi silmas pidades. Kooli sisuline tegevus sõltub just nendest konkreetsetest õpetajatest ja tugispetsialistidest, kelle kätte on lapsed usaldatud. Tartu Maarja Kooli töötajad annavad oma töös endast parima ja kindlasti teevad seda ka tulevased Karolini kooli töötajad, Maarja koolis omamoodi ja Karolini koolis omamoodi.

Märksõnad
Tagasi üles