ERMis arutati metsa ja rahvusluse üle

Eesti Rahva Muuseumis peetud ettekandes tõdesid Atko Remmel ja Tõnno Jonuks, et eestlaste kui metsarahva kuvand sai tekkida alles siis, kui loodus ei olnud inimesele enam ohtlik. Foto: Kristjan Raba

Eesti Rahva Muuseumis (ERM) peetud teadusseminaril arutleti selle üle, miks eestlased end just metsarahvaks peavad. Tallinna ülikooli teadur Tõnno Jonuks ning religiooniuuringute kaasprofessor Atko-Sulhan Remmel Tartu ülikoolist püüdsid sellele küsimusele vastust leida ettekandes pealkirjaga «Looduse ja rahvusluse seosest», lisaks tulid arutlusele rahvusnarratiivide kujunemise ja toimimise mehhanismid üldiselt.

«Arusaam eestlastest kui metsarahvast on praeguseks nii levinud, et keegi ei mõtlegi selle peale, kust see pärit on,» ütles Remmel. «Meie uurimuse keskmes oli küsimus, millal selline arusaam kujunes ning mis tegurid selle arengut mõjutasid.»

Ehkki romantilisest loodussuhtest rääkides viidatakse tihtipeale selle pikaajalisusele, on teadlaste sõnul küllaltki selge, et kujutlus eestlastest kui metsarahvast kujunes välja 18. sajandil linnastumise, industrialiseerimise ja teaduslik-tehnilise arengu perioodil. «Loodus ei olnud inimesele enam ohtlik – või vähemalt mitte nii ohtlik kui varem,» selgitas Remmel.