/nginx/o/2021/09/30/14106456t1h1921.jpg)
Eesti Rahva Muuseumi juurde Raadile on kesklinnast umbes kaks kilomeetrit. Paras jalutuskäik, aga kauge siiski, kui kuulata neid arvamusi, et muuseumi olemine Raadil tähendab peaaegu pärapõrgut, kuhu keegi minna ei taha ega jõua, ja seega sinna ka midagi uut juurde kavandada ei tasu. Aga vaat kesklinn, seda oleks vaja täita. Kasvõi parkide arvelt.
Kuhu tulevad kunstimuuseum ja linnaraamatukogu ning kas koos või eraldi, seda peavad tartlased alles ütlema. Igal juhul aga tuleb mõelda, kuidas ERMi Raadil ja kultuuri kesklinnas omavahel paremini ühendada. Tekitada nii vajalik sünergia. Kõige parem oleks seda teha... köie abil. Aga alustame hoopis niimoodi.
Selge, et kultuur ja eriti muuseumid vajavad toetust. Enamasti suudavad muuseumid ise oma tegevuskuludest katta veerandi, ülejäänu tuleb omavalitsuselt või riigilt. Tartu teatavasti turistide tõmbepunkt ei ole. Olulisteks kriteeriumideks muuseumide edus peetaks külastuste hulka, muuseumi asukohta, eksponaatide hulka ja nende ajaloolist väärtust. Veel on aga tähtis muuseumirändurite valik – need inimesed, kes seavad oma käike maailmas just muuseumide järgi – ehk kus ja mis on see miski, mis neid rändureid kõnetab.
Südalinna kultuurikeskuse loomisel peaksime arvesse võtma kõiki neid kriteeriume, sisu, külastusi, eristumist, majandamist (ja ausalt!)... Sükule paremaid asukohti kui keskpark on kindlasti rohkem kui üks, on aga oluline, et suudaksime sellele tekitada tugeva, ka majandusliku sünergia ERMiga.
Üks lahendusi, mis tekitab sünergia, lisaks majanduslikule ka füüsilise, võiks olla köisraudtee kesklinna ja ERMi vahel.
Köisraudtee aitab kaasa liikluskoormuse vähenemisele tänavatel, on keskkonnasäästlik, jätab tänavatel rohkem ruumi rattateedele ning on suures plaanis ühekordne investeering. Köisraudtee sobib hästi just kausikujulistesse linnadesse, meie õnneks Tartu ongi kausikujuline.
/nginx/o/2021/09/30/14106458t1hf4ca.jpg)
Köisraudtee meelitab turiste Tartusse ja muutub kohe üheks oluliseks turismiobjektiks linnas, pealegi kahe muuseumi vahel. See aitaks kaasa ka kultuuritööstuse, perekeskuse ning linnahalli tekkele Raadile, viiks linnaosa kiirele arengule.
Köisraudtee on tuleviku ja kindlasti ka märkimisväärselt loodushoidlikum transpordiviis. Bussiliiklus on kallim ja mürarikkam, samuti on köisraudtee trammist odavam. Uuringutes on kirjas, et kui trammi kilomeeter maksab 20–30 miljonit eurot, siis köisraudtee kilomeeter vaid 3–12 miljonit.
Tehniliselt ja finantsiliselt tähendaks kesklinna ja ERMi ühendus, mille vahemaa on, nagu öeldud, kaks kilomeetrit, 12–15 miljoni suurust investeeringut. Vaja oleks 20–30 vagunit, mis teenindaks umbes kolm tuhat inimest tunnis, aga nii suurt vajadust kohe loomulikult pole.
Arvestades ERMi taga paiknevate Tartu valla asumite elanike liikumisvajadust, vähendaks köisraudtee ka ummikute probleemi Narva maanteel.
Rajamine oleks võimalik ühisrahastuse kaudu ja pärast saaksid tartlased uhkelt öelda: «Olen ise köisraudtee omanik!»
Tanel Tein kandideerib Eesti 200 nimekirjas.
/nginx/o/2021/09/30/14106457t1h5d2f.jpg)