Aapo Pukk maalis Pauluse kirikusse kaks Jeesus Kristust (2)
30. september 2021, 00:00
Kuidas sündisid kunstnik Aapo Pukil uued portreed, millelt sel pühapäeval Tartu Pauluse kirikus jumalateenistuse järel katteriie eemaldatakse? Ikka otse natuurist!
Esimesel maalil «Jeesuslaps Maarja süles» istub Aapo Puki kolmeaastane tütar Nora ta naise Helge kätel. Teisel maalil «Ülestõusnud Kristus» seisab Saaremaa 41-aastane ettevõtja Jon Ender, kes kannab pikki juukseid ja habet viimased seitse aastat, kuna see on olnud ta elukaaslase soov.
Pikk teekond
Sügavalt religioosse Aapo Puki teekond Kristuse maalimiseni ei olnud aga lihtne. Ta võttis aega kuid, palvetas, uuris piiblikohti, kõneles piiskop Joel Luhametsaga, silmitses näiteid kunstiajaloost ning luges algallikaid. Lõpuks otsustas, et kõiki neid erinevaid teid pidi ei saa tema käia, tal tuleb usaldada iseennast.
Siis pani Facebooki kuulutuse, et vajab Kristuse näoga meest. Tuli üle 30 vastuse. Ühes neist teati täpselt, kes sobib – Jon Ender Saaremaalt!
Aapo Pukk oli kolme päeva pärast Kübassaare poolsaarel Jon Enderil külas. Enne esimest kohtumist ateljees viis kunstnik Jon Enderi aga juuksurisalongi ja palus värvida ta habe, ripsmed ja juuksed tumepruuniks. Kui värvitu välja kasvas, siis edaspidi värvis Aapo Pukk oma modelli juukseid ja habet enne iga sessiooni akvarellidega ise üle, kuna Jon Ender salongikeemiat rohkem ei soovinud.
Tekkis hea võimalus panustada millessegi püsivasse, mis võib kirikusse jääda aastasadadeks, ütles Kristuse modell Jon Ender.
Jon Ender on Tartu ülikoolis õppinud majandust, sotsioloogiat, suhtekorraldust ja avalikku haldust. Ta on ettevõtja, kes koolitab ka tudengeid Tallinna tehnikaülikooli Kuressaare kolledžis, rääkides neile, kuidas luua unistuste töökoht ja majanduslik iseseisvus. Inimeste aitamine, inspireerimine ja eneseusu suurendamine on Jon Enderi teemad, religioon siiski mitte.
«Maali valmimist oli ülimalt põnev jälgida, aga mingit vaimset muutust see minus esile ei kutsunud,» ütles Jon Ender. «Tekkis lihtsalt hea võimalus panustada millessegi püsivasse, mis võib kirikusse jääda aastasadadeks.»
Kangad ja valgus
Natuurist maalijale on oluline kõik. Aapo Pukk uuris ka ajastu rõivastust ja lasi õmblejail õige rüü õmmelda. Ta pani Kristuse seisma tausta ette, mis sarnaneb Pauluse kirikusaali kujunduses kasutatud astmelise motiiviga. Taust tuli ateljeesse valmis ehitada ja krohviga katta. Kunstnik valgustas modelli selja tagant, et tekiks kooskõla ülestõusmisega, aga ka eest, et inimesed, kes Kristuse jalge ette pühakojas küünla panevad, tajuksid leegist tõusvat helki Kristuse rüül.
Pauluse koguduse õpetaja Kristjan Luhamets selgitas, et kuna nende peaaltaril on Kristus ristil, siis uute maalide teemaks soovisid nad Kristust risti eel ja järel. Mõlemal on esiplaanil Jeesus. Esimesel rõhutab seda Maarja silmavaade ning teisel maalil on ülestõusnu ühekorraga nii õnnistav, õpetav, kutsuv kui ka lohutav.
Õpetaja Luhamets märkis veel, et need kaks kohta kirikusaalis olid tühjad, ja kuigi nad olid proovinud, polnud sobivat pilti nad seni leidnud. Kuni piiskop Joel Luhamets, keda Aapo Pukk maalis (Aapo Pukk on portreteerinud kõiki piiskoppe), poseerimise ajal kunstnikult uurima asus, kas tänapäeval keegi üldse Kristust maalib ja kes see kunstnik võiks olla. Aapo Pukk vastas siis, et üks selline seisab Joel Luhametsa ees.
Maalide valmimine on olnud niisiis pikk ja põnev teekond, mille jäädvustavad noored dokumentalistid Hõbe Ilus ja Mihkel Oksmann. Film valmib aastal 2022.
Esmaspäeval, 4. oktoobril kell 10 on kunstnik Aapo Pukk ja koguduse õpetaja Kristjan Luhamets veelkord maalide juures ning valmis vastama vaatajate küsimustele.
Seda, et pühakojas eksponeeritava Kristuse modelliks satub tavaline Eesti mees, on varemgi juhtunud. Teatavasti lõi Johann Köler Kristusest freskomaali 1879. aastal Tallinna Kaarli kirikusse. Tema Kristusele andis näo Kassari kutsar Villem Tamme, keda Köler kohtas Hiiumaal Vaemla mõisas ning teda seal visandas. Neist visandeist sündinud Kristus on ka Tartu Peetri kiriku altarimaalil «Kutsuv Kristus», mille Köler maalis 1897.
Pauluse kirikusse vastmaalitud «Ülestõusnud Kristus» on samuti saarlane, aga mitte Hiiu-, vaid Saaremaalt.
/nginx/o/2021/09/30/14104876t1hee7d.jpg)