:format(webp)/nginx/o/2017/01/05/6228583t1hd8b6.jpg)
/nginx/o/2021/09/29/14103802t1h5c85.png)
Evald Okase muuseum Haapsalus on korraldanud mitu aastat näitusi teemal «Kunstniku perekond». Eelmisel aastal oli väljapanek «Kitsed ja Kasemaad», kus oli Linda ja Elmar Kitse ning Saskia, Andrus ja Markus Kasemaa maale. Neljandat põlvkonda esindas viimase poeg Krister algkooliaegse pildiga, tema ei ole ainukesena professionaalne kunstnik. Physicumi galerii näitusel «Neli põlvkonda» on seevastu kõik peale Kristina Viina asjaarmastajad.
Esiema Silja Valdner (s 1945) on olnud mööblitisler, erikooli õpetaja ja Valga teedevalitsuse meister ning teinud kudumistsehhis kangastelgedel laulukooridele rahvarõivaid. Vabal ajal nokitseb ta aias, koob vaipu ja maalib.
Maa- ja linnanaised
Sellist tänapäeva ja natuke ka varasema maanaise elulaadi ja meeleolu kannavad tema maalidki. Neil on kujutatud lihtsad stseenid, millele annavad kunstilise väärtuse autori hea värvimeel ning üllatavalt hea joon- ja õhuperspektiivi valdamine. Näiteks «Õitsilised» lõkesuitsu ja hobustega taamal on lausa suurepärane. Rehielamu ja õitsva õunapuu taustale istuma pandud portreel on jälle oma tähendus.
Tema tütar Sylva Viin (s 1964) on olnud poepidaja ja postitöötaja ning töötab praegu Võru Järve koolis kunstiõpetajana ja toetuskeskuses Meiela loovterapeudina. Ta on õppinud Tallinna ülikoolis kunstiterapeudiks ja lühikest aega ka Võrus avatud ateljees. Sylva Viina loomingus on kunstilise mõju peamine kandja joon, kõige efektsemalt maalis «Merikarp».
Tema tütar Kristina Viin (s 1985) on lõpetanud Tartu kõrgema kunstikooli skulptuuriosakonna ning Tartu ülikooli usuteaduskonna ja jätkab seal magistriõppes. Tema on ainsana leiba teeninud peamiselt kunstnikuna ja see ilmneb ka väljapanekus.
Kristina Viina loomingus on sümboleid ja vihjeid, välja paistab väga hea joonistuse, portreteerimise ja komponeerimise oskus. Setu ülemsootska Ahto Raudoja portree Setumaa maastiku taustal on stiilne, selles on karakterit, skulpturaalsust ja monumentaalsust.
Samasuguse üldistusjõuga on antud Marju Lepajõe portree. Ülikooli peahoone tagaplaanil on tavapärane, kuid eriline on puu, kus lehtede asemel on taeva poole õhku tõusmas linnud.
Tema «Kõhumaastikus» on veelgi andekamalt kohtunud originaalne mõte ja vorm. «Teejuht/Stalker» on saanud inspiratsiooni Andrei Tarkovskilt.
Poiss ja füüsik
Kristina poeg Linnart Viin (s 2012) õpib Tartu Kesklinna kooli kolmandas klassis. Ema andis pojale esimest korda kätte lõuendi ja akrüülvärvid ning nii valmis pisike maal «Päikese ja Kuu seeme».
Physicumi galerii eest hoolitsevale füüsikule emeriitprofessor Jaak Kikasele meenus poisi maali vaadates J. R. R. Tolkieni «Kääbik»: ««Seisa halli kivi kõrval, kui vainurästas toksib,» luges Elrond, «ja Durini päeval paistab loojuva päikese viimane kiir lukuaugu peale.»»
Kikase teada nimetatakse praegugi Durini päevaks niisugust päeva, mil viimane sügisene kuu ja päike on ühekorraga taevas. «Sellest lähtuvalt võiks Linnarti maali nimeks olla ka «Durini lill»,» lisas ta.
Ema andis pojale esimest korda kätte lõuendi ja akrüülvärvid.
Üheksa-aastane autor kommenteerib oma teost kirjalikult vihikulehel niimoodi: «Kuu ja päikse on pildi nimi sest kuu ja päike on samal ajal taevas näha. Ka seemnel on põhjus sest ilma seemneta ei oleks kuu ja päikse taime. Kuu ja päikse taim saab kuu ja päikse enerkjat. Aga kui kuu või päikse on üksi siis taim närtsib.»
Silja Valdneri ning Sylva, Kristina ja Linnart Viina maalinäitust «Neli põlve» saab Physicumi (Tartu, W. Ostwaldi 1) galeriis vaadata 5. oktoobrini tööpäevadel kell 9–19.
/nginx/o/2021/09/29/14103780t1h98f8.jpg)