Eveliis Padar: peame rääkima LGBT õigustest

Eveliis Padar Foto: Patrik Tamm

Sallivust tuleb käsitleda väärtuspõhiselt, mitte probleemipõhiselt ja selliselt on see iga linna, seejuures ka Tartu kohaliku tasandi teema.

Linnakeskkond ei ole üksnes füüsiline keskkond. Loomulikult on tore, kui meil on korras teed, hästi toimiv ühistransport ja ladus rattaliiklus. On aga veel miski, mis määrab, kas peame elukeskkonda meeldivaks, kutsuvaks ja toetavaks. See on turvalisus, sallivus ja osadustunne – teadmine, et oled oma kodulinnas hoitud ja märgatud. Erinevalt füüsilise ruumi korrastamisest võtab vaimse ruumi korrastamine linna eelarveridadelt võrratult vähem ressurssi ning linnakodanike kaasamine ja märkamine algab ennekõike meeleseisundist ja poliitilisest tahtest.

Hiljuti riigiteaduste seltsi korraldatud linnapeakandidaatide debatil «Tartu kui tudengilinn» (järelvaadatav TPMi veebis) andis publiku küsimustes tooni just mure vähemuste õiguste kaitse pärast. See näitab, et noored ei huvitu (ja ei peagi tingimata huvituma) tasuta lasteaiakohtadest, parkide heakorrast ja omastehooldusest, vaid elukeskkonnast selle kõige laiemas ja vaimsemas tähenduses. Sallivust tuleb käsitleda väärtus-, mitte probleemipõhiselt ja selliselt on see iga linna, seejuures ka Tartu kohaliku tasandi teema.