Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Sportlased konverentsil: Tokyo suur spordipidu oli piirangutest hoolimata oma nime vääriline

Sõudja Tõnu Endrekson olümpiamängude arutelukonverentsil Tartus Lydia hotellis. FOTO: EOK

Tänavu Jaapanis peetud suveolümpiamängud ei olnud kahtlemata tavapärased, sest endiselt kestva koroonaohu tõttu jäid neid ilmestama tühjad tribüünid, pidev testimine ja ranged liikumispiirangud. Ometi tõdesid Tartus Tokyo olümpiamängude arutluskonverentsil osalenud sportlased, treenerid ja spordiametnikud, et suur spordipidu õnnestus oma nime vääriliselt.

Teadupärast lükkas rahvusvaheline olümpiakomitee pandeemia tõttu 2020. aasta suvesse kavandatud Tokyo mängud aasta võrra edasi ning need peeti maha tänavu 23. juulist 8. augustini. Seda hoolimata tõsiasjast, et Jaapani pealinnas kehtis endiselt eriolukord ning augusti alguses registreeriti seal iga päev üle 3000 uue nakatumisjuhtumi.

24. septembril Lydia hotelli sündmuskeskuses peetud konverentsil teatas sporditeadlane Mehis Viru, et suure tõenäosusega ei lubata pealtvaatajaid ka järgmise aasta veebruaris toimuvate Pekingi taliolümpiamängude tribüünidele. Viiel korral olümpiamängudel osalenud sõudja Tõnu Endrekson tõdes seepeale, et sellest oleks väga kahju. «Koroonaolukord pole kurb vaid sportlastele, vaid spordile tervikuna,» leidis ta.

Samas avaldas Endrekson arvamust, et Tokyo olümpiamängud ei erinenud kuigi palju varasematest mängudest. «Koroonapositiivsete arv küll järjest suurenes, aga me suutsime võistlused enne ära teha.»

Endrekson ütles, et peamine, millest ta sel korral puudust tundis, oligi publik. Kuigi sõudmisvõistluse ajal keskenduvad sportlased kindlalt distantsile, tahtnuks ta autasustamisel või finišipaigas näha kaasaelajaid – tavaliselt on neid seal tuhandeid.

Ratsutaja Dina Ellermann, kes käis olümpiamängudel esimest korda, tõdes, et publik oleks veidi särtsu juurde andnud, ent samas arvas ta, et võistlussooritust tühjad tribüünid kuigi palju ei mõjutanud.

Ellermann meenutas, kuidas mängudel tuli iga kord ruumi sisenedes käsi pesta ja desinfitseerida ning kanda kummikindaid. Samuti testiti sportlasi iga päev. Ka kirjeldas ratsasportlane, kuidas alati, kui bussi siseneti, mõõtsid vabatahtlikud töötajad sportlaste kehatemperatuuri ning kuidas sõidukite uksi ja aknaid kinni pitseeriti, et tee peal ükski sportlane ei lisanduks või kaduma ei läheks.

Oma neljandatel olümpiamängudel võistelnud sulgpallur Raul Must avaldas arvamust, et kogemusega võib kõigest probleemsest hoolimata rahul olla. «Ütleks, et ei olnud väga kehv kogemus – kuigi söögisaalides olid plastseinad, et võõrastega ei saaks rääkida ning mask pidi kogu aeg ees olema,» lausus ta.

Must nentis, et koroonaviirus on nüüdseks kõikjal maailmas probleeme põhjustanud juba päris pikka aega ja olukord pole inimestele uudne. «Eks saadakse aru, et siiani on viiruse levik olnud tõsine ning kõik me peame reegleid järgima, et haigus ükskord kaoks.»

Mida peaks praegu tegema või mõtlema talisportlased, pidades silmas lähenevaid Pekinigi mänge? Ellermann soovitas neil keskenduda võistlusele. «Tasub säilitada külma närvi. Et fookus ei kaoks ning võiks lõpuni keskenduda sellele, mille järele minnakse.»

Endrekson lisas positiivse noodina, et Pekingis saab vähemalt õhutemperatuur olema jahe – Tokyos pidid sportlased lisaks koroonaohule hakkama saama ka 30-kraadise kuumusega.

Tagasi üles
Back