/nginx/o/2012/02/09/949454t1hbcd8.jpg)
Spordirõivaste tootja Ilves-Extra ärijuht ja suuromanik Arvo Kivikas ei mäleta, et ligi 25-aastasel ettevõttel oleks kunagi aasta alguses olnud nii palju tellimusi kui tänavu. Edu aluseks on suurmuutused, sealhulgas tootmise laiendamine Vietnami.
Ilves-Extra kosus muutuste toel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Praegu läheb müük väga hästi oma poodides ja ka tellimusi on palju. Patt oleks nuriseda,» nentis Arvo Kivikas. Ta lisas, et pikale veninud sügis ehmatas esialgu küll pisut ära, kuid viimase aja külmad on hooaja vaikse alguse enam-vähem tasa teinud.
Kaks kolmandikku oma toodangust välismaale, umbes 20 riiki eksportiv firma on Kivikase sõnul tänu majanduskriisi survele kujunenud nüüdisaegseks Euroopa tootjaks.
Sunnitud muutused
Suurim ja ettevõttele radikaalseim muutus oli paari aasta eest masstootmise kolimine Aasiasse – Hiina ja Vietnami.
«Sa võid Eestis ükskõik kui kokkuhoidlik olla, kuid kui kõik teised toodavad Aasias, ei ole su hinnad konkurentsivõimelised,» selgitas Kivikas, miks firma kolis suurema osa masstootmisest võõrsile ning jättis vaid keerukamate ja väiksemate partiide tellimuste täitmise Eestisse.
Näiteks valmivad Tartus Peak Performance`i looja Peter Blomi eksklusiivse kaubamärgi SNOOT joped, mis Lääne-Euroopas maksavad poelettidel kuni 1000 eurot.
Vietnami tehases seevastu õmmeldakse valmis suurem osa neist rõivastest, mis lähevad laiatarbe spordipoodidesse müüki. Kvaliteet Kivikase kinnitusel ei kannata, sest tartlased on peaaegu kogu aeg ka ise Vietnamis tootmist kontrollimas.
Tagantjärele on Kivikas majanduskriisi survega rahulgi, sest kriis võimaldas teha muutusi. «Kui kaalul on ettevõtte eksistents, võetakse muutusi kergemini vastu. Kui kõik on niigi hästi, siis tahetakse vanaviisi jätkata,» ütles Arvo Kivikas.
2009. aastal, mil käive langes peaaegu poole võrra, oli Kivikase sõnul selge, et samamoodi jätkata ei saa.
Ettevõte koondas korraga 86 inimest, loobus ametiautodest, keeras majas kütte nii maha kui võimalik ja tegi hulga väiksemaid muudatusi kulude kärpimiseks. Samal ajal algas ka Vietnamis ärisuhete loomine.
Kivikas on veendunud, et kui 2009. aastal ei oleks uut, töötajate koondamist kergemaks muutnud töölepinguseadust vastu võetud, oleks aasta jäänud firmale viimaseks.
«Ma ei kahtle, et töötajatel on seda raha vaja, aga kui töötaja saab ilma tööta raha, peab keegi selle kinni maksma,» rääkis Kivikas. «Meil läks niigi 2,4 miljonit krooni hüvitistele ja enamat me poleks suutnud maksta,» lisas ta.
Praegu võtaks aga 180 töötajaga firma Kivikase sõnul taas kas või päevapealt juurde 20 uut oskajat õmblejat, sest töökäsi tellimuste täitmiseks napib.
Tuntud sportlased
Pisut üle poole toodangust müüb Ilves-Extra oma kaubamärgi ISC alt, ülejäänu valmib allhankena teistele tuntud spordirõivaste tootjatele. Suure osa allhankest moodustab Kivikase selgitusel ka firma Ursuit merepäästerõivaste tootmine umbes paarikümne riigi päästeteenistustele.
«Oleme võimelised tegema väga keerukaid tooteid. Tehnoloogiliselt ei jää me ühelegi Lääne tootjale alla,» kinnitas ettevõtte peatehnoloog Jelena Avvo.
ISC kaubamärgi rõivaste edulugudena võib tuua näiteks suusataja Justyna Kowalczyku ja viimaselt MMilt kümne medaliga naasnud Rootsi orienteerumiskoondise, kes võistlevad ISC riietes.
Arvo Kivikase sõnul on tähtis näidata, et ISC rõivastes saab sporti teha ka maailmatasemel. See on osa turundusest.
«Kvaliteet võib ju olla suurepärane, aga Eesti toodanguga käib kaasas paraku jätkuvalt endise Nõukogude Liidu riigi tempel, eelarvamus, et siin toodetu ei saa olla sama hea kui Lääne firmade toodang,» rääkis Kivikas. «Neid müüte tuleb järk-järgult edulugudega murda ja seda tuntumaks meie kaubamärk maailmas saab,» lisas ta.
Ilves-Extra
• Viimase majandusaasta käive oli 3 miljonit eurot ja kasum 268 000 eurot.
• Suurimad ekspordiriigid Rootsi, Soome, Norra, Saksamaa ja Venemaa.
• Ettevõttes on 180 töötajat.