Valvo Semilarski kaebab eilse kohtuotsuse edasi

Valvo Semilarski (paremal) ja tema kaitsja vandeadvokaat Oliver Nääs. Foto: Margus Ansu

Endine Tartu abilinnapea Valvo Semilarski kaebab edasi riigikohtusse eilse ringkonnakohtu otsuse, milles ringkonnakohus mõistis ta õigeks veel enamates süüdistuse episoodides, kui seda oli juba varasemalt teinud maakohus.

Semilarski jääb endale kindlaks, et pole midagi keelatut korda saatnud ning aastaid kestnud menetluse jooksul on tulnud üha uusi näiteid selle kohta, et nii öelda toimingupiirangu paragrahv Eesti õigusruumis on lubamatult ebamäärane ja suvaliselt tõlgendatav.

«Tuletame meelde, et algselt kahtlustati meid suuresõnaliselt ja valjuhäälselt äraostetavuses ja altkäemaksu võtmises. Kõik need kahtlustused kukkusid kokku. Järgmisena hakkasid kokku kukkuma väidetavad toimingupiirangu rikkumise episoodid. Seejärel hakkas prokuratuur pakkuma diili, et teeme mingigi episoodi peale oportuniteedi ja unustame muu ära. Arvestades seda, millise ülekohtuga olen ma algusest peale pidanud rinda pistma, ei ole ma kellegi näo päästmiseks olnud nõus selliseid diile vastu võtma,» rääkis Semilarski. «Lisaks tuvastasid vahepeal kohtud veel, et prokuratuur rikkus seadust, kui mind kohtuotsuseta kurjategijaks tembeldades ja jälituslubasid varjas.»

Ringkonnakohtu eilse otsuse kohaselt oli Semilarski suhtes teostatud jälitustegevus õigusvastane. Samuti nõustus ringkonnakohus kaitsjatega selles, et prokuratuur ja kaitsepolitsei olid kogunud Semilarski sideandmeid õigusvastaselt.

Semilarski kaitsjad Oliver Nääs ja Sander Potisepp kaebavad sellest hoolimata ringkonnakohtu otsuse edasi, sest esialgsest enam kui 30 episoodist, kus heideti ette kolme erineva isikuga seotud otsuste vastu võtmist, on tänaseks alles jäänud veel vaid ühe ettevõttega seotud linnavalitsuse korraldused, millele Semilarski linnavalitsuse liikmena kollektiivselt alla kirjutas.

«Kindlasti esitame kassatsiooni Riigikohtusse. Muuhulgas jätkub seal vaidlus toimingupiirangu paragrahvi põhiseaduspärasuse üle, mida ka ringkonnakohus tegelikult suhteliselt süvitsi analüüsis. Ringkonnakohus leidis, et toimingupiirangu rikkumist puudutav norm on tõesti väga kõrge abstraktsusastmega, mistõttu väited selle normi põhiseadusvastsusest ei ole kindlasti meelevaldsed. Siiski asus ringkonnakohus hetkel seisukohale, et kõnealune karistusnorm ei ole ikkagi niivõrd ebaselge, et tõlgendamise teel ei ole võimalik selle laialivalguvat kasutamist piirata,» ütles vandeadvokaat Oliver Nääs. '

«Näiteks leidis ringkonnakohus, et ametiisik võib talle kodulaenu andnud pangaga toiminguid teha, aga olles olukorras, kus ametiisik jääb maksega viivitusse, siis enam mitte. Kaitsjate hinnangul peaksid karistusõigusliku sekkumise alused olema siiski selgemad ega saa lõpuks taanduda tagajärgi subjektiivseks otsustuseks,» lisas Sander Potisepp.

Semilarski toob toimingupiirangu paragrahvi tõlgendamise suvast näiteks endise Swedbanki töötaja Indrek Tibari juhtumi, kes valiti Eesti Vabariigi justiitsatašeeks USAs, kelle tööülesannete hulka kuulub ka Swedbanki puudutava rahapesu uurimine. Seejuures valis Tibari väärtuslikule ametikohale välja tema enda kauaaegne sõber ja tänane peaprokurör Andres Parmas.

«Kui peaprokurör võib sõbrale sebida magusa töökoha ning korruptsiooniküsimuse tõstatumisel tormab teda riigikogu saali kaitsma justiitsminister, õigustades, et Eestis kõik tunnevadki kõiki, siis ma ei saa tõesti aru, milles mina süüdi olen. Mind süüdistatakse täna veel selles, et osalesin linnavalitsuse liikmena kollektiivselt rutiinsete korralduste kinnitamisel, mille oli ette valmistanud hoopis hankekomisjon, millesse ma isegi ei kuulunud, ettevõtte suhtes, kelle omanike hulka kuulub inimene, kellega ma olin käinud koos vormelite võidusõitu vaatamas. Kui sellise süsteemi alusel jätkatakse Eestis kriminaalkurjategijate tootmist, siis ei ole keegi selle eest kaitstud.»

Lisaks varasemalt maakohtu poolt Semilarskile kaitsekulude huvitamiseks riigilt välja mõistetud 46476,37 eurole mõistis ringkonnakohus seekord riigilt Semilarski kaitsekulude hüvitamiseks välja veel täiendavalt 8870,40 eurot.

Prokuratuur esitas Valvo Semilarskile kahtlustused altkäemaksu võtmises ja toimingupiirangu rikkumises 2017. aasta oktoobris, kui ta koos teise abilinnapea, Artjom Suvoroviga kinni peeti. Toona väitsid prokuratuur ja kaitsepolitsei, et abilinnapeade vastu on kaalukad tõendid. Tänaseks on Suvorov juba kõigis kohtuastmes õigeks mõistetud.

2019. augustis tunnistas prokuratuur, et alust Semilarskile altkäemaksusüüdistuse esitamiseks tegelikult ei ole ja lõpetas vastava menetluse, kuid avalikkust sellest ei teavitanud.