Kohus tühistas osaliselt endise Tartu abilinnapea süü, kuid karistus jäi samaks

Tartu endist abilinnapead Valvo Semilarskit (vasakul) kaitses kohtus advokaadibüroo Lextal vandeadvokaat Oliver Nääs. Foto: Margus Ansu

Tartu ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, millega Tartu endine abilinnapea Valvo Semilarski mõisteti süüdi toimingupiirangute rikkumises kahe kinnistu enampakkumismüügile suunamisega. Ülejäänud osas jättis kohus otsuse muutmata.

Kohus leidis, et Valvo Semilarski otsuseid kahe Tartus asuva kinnistu enampakkumismüügile suunamise kohta ei saa pidada temaga seotud ettevõtte AS Aqua Marina suhtes tehtud otsusteks.

Semilarskiga seotud ettevõttel Aqua Marinal oli nende otsuste suhtes mõningane huvi ehk avada neil kinnistutel bensiinijaamad. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei saa seda huvi pidada aga piisavalt suureks, et see mõjutas Semilarski otsuseid. Seetõttu tühistas ringkonnakohus maakohtu süüdimõistva otsuse selles toimingupiirangute rikkumise osas ja mõistis Semilarski õigeks.

Karistus jäi samaks

Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata. Semilarski süüd karistuse mõistmisel hinnates tõstis kohus esile, et Semilarski rikkus toimingupiirangut suisa kaheksa korda, sealjuures hääletas lubamatul moel tervelt kümme korda.

Semilarski küll arvas, et ta käitub õigesti, ent ta oleks pidanud kõrge ametnikuna endale seaduse selgeks tegema. Kohus rõhutas, et seaduse mittetundmine Semilarskit vastutusest ei vabasta, ning tõstis esile, et Semilarskil oli võimalik eksimust vältida.

Semilarskil ei olnud otsuste tegemisega kiiret ning tal oli võimalik enne otsustamist järele mõelda ja näiteks juristi või asjatundliku kolleegi käest nõu küsida või vähemasti nõu pidada. Niisamuti ei olnud kriminaalkolleegiumi meelest Semilarskile üle jõu käiv saada aru sellest, et tema erapooletus võib sattuda ohtu nii seoses sõbra äriühingu asjus otsuste tegemisel kui ka seoses küllaltki suure ja talle soodsate tingimustega aeg-ajalt nii-öelda uuenevast laenulepingust lähtuvalt.

Toimingupiirangute rikkumiste suurt hulka silmas pidades leidis ringkonnakohus, et maakohtus Semilarskile mõistetud rahalise karistuse 250 päevamäära ehk 17 530 eurot on sobiv (päevamäär on 70,12 eurot), ehkki ta teises kohtuastmes osaliselt õigeks mõisteti.

Karistusaja hulka arvestatakse Semilarski kahtlustatavana kinnipidamise aeg, seega tuleb kandmata karistuseks lugeda rahalise karistuse 241 päevamäär ehk 16 898,92 eurot.

Kuivõrd ringkonnakohus mõistis Valvo Semilarski osaliselt õigeks, tuleb riigil Semilarski kasuks tasuda apellatsioonmenetluse kulud 8870 eurot.

Prokuröri taandamiseks polnud alust

Lisaks Semilarski süüküsimusele võttis ringkonnakohtu kriminaalkolleegium seisukoha  prokuratuuri taotluse kohta, millega paluti tuvastada prokurör Margus Grossi kriminaalasja menetlusest taandamise õigusvastasus. Ringkonnakohus leidis seda taotlust analüüsides, et prokuröri taandamiseks alust ei olnud. Kohtu hinnangul ei esinenud ohtu, et prokurör oleks asunud süüdistusfunktsiooni vääralt täitma. Taotluse lahendamise küsimus kohtuotsustele mõju ei avalda.

Kohtuotsus ei ole jõustunud. Kassatsioonkaebuse saab riigikohtule esitada 30 päeva jooksul.