Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Eesti ainus hävimisohus ebapärlikarbi asurkond saab tublisti täiendust

Täiskasvanud ebapärlikarbid jõepõhjal. FOTO: Katrin Kaldma

RMK ja Tartu ülikool tegutsevad Life'i programmi toel selle nimel, et Eesti ainus ebapärlikarbi asurkond jääks püsima. Ebapärlikarpide elupaiga veerežiimi taastamiseks ja setete sissekande vähendamiseks tehakse neile koduks oleva jõe valgala 2000 hektaril taastamistöid. Karbi asurkonna turgutamiseks kasvatatakse ja viiakse jõkke üle 5000 noore ebapärlikarbi.

RMK Põlula kalakasvatustalituse juhataja Kunnar Klaasi sõnul on Eesti ebapärlikarbi asurkonna arvukus langenud alla 10 000 isendi, mida loetakse liigi säilimisel kriitiliseks.

«Sigimine veel toimub, kuid noorjärgud ei suuda elupaikade kehva seisundi tõttu ellu jääda ning noori ebapärlikarpe jões enam ei ole,» selgitas Klaas. «Ebapärlikarpide populatsioon on vananemas ja hääbumas. Võtmeküsimuseks on elupaikade looduslikkuse taastamine.»

RMK ja Tartu ülikool osalevad Soome-Rootsi-Eesti ühisprojektis Life Revives eesmärgiga taastada nende riikide ebapärlikarbi elupaikade looduslikkus ja asurkonnad.

Klaas märgib, et ebapärlikarbi asurkonna seisundit on võimalik suhteliselt kiiresti parandada. «Paralleelselt ebapärlikarbi kodujõe looduslikkuse taastamisega kasvatatakse noori ebapärlikarpe RMK Põlula kalakasvanduse labori termostaadis ning kontrollitud tingimustes jões,» kirjeldab ta. Laborist viiakse vähemalt 5000 ühe millimeetri pikkuseni kasvatatud noorkarpi jõkke paigutatud spetsiaalsetesse plaatidesse moodustatud pesadesse või kastidesse, kus neid hooldatakse ka edaspidi. Lisaks tehakse settelõksude, voolusuunajate ja kivide paigaldamisega väiksemamahulisi elupaiga taastamistöid.

Asurkonna soodsa seisundi saavutamiseks on tarvis taastada jõe valgala hüdroloogiline režiim ja seeläbi vee kvaliteet ning tagada stabiilne vooluhulk. Selleks kaardistab RMK kõik kuivendussüsteemid ja rajatised, mis võivad kahjustada ebapärlikarbi elupaiku. Võimalusel nende negatiivne mõju likvideeritakse.

Tartu ülikool seirab ebapärlikarbi elupaiku ja jälgib taastamistööde mõju. Lähteuuringul kaardistatakse jõepõhi sonari abil või madalamates kohtades jões kahlates. Jõekaldaid nende avatud osades uuritakse drooniga. Seire käigus kogutud andmeid kasutatakse muu hulgas selleks, et leida kõige suurema kasuteguriga lokaalsed taastamiskohad.

Kolme riigi ühisprojekti juhib Jyväskylä ülikool. Nagu Eestis, on ka Soomes ja Rootsis projekt suunatud vooluveekogude elupaikade, valgalade ja puhveralade taastamisele. Töid tehakse 32 Põhja- ja Lääne-Soome jões ning 36 Põhja-Rootsi jões. Kokku kasvatatakse ja lastakse loodusesse umbes 1,5 miljonit noort ebapärlikarpi. 12 jões luuakse noortele ebapärlikarpidele spetsiaalsed elupaigad, nn lasteaiad.

Kuus aastat kestva Life'i projekti kogueelarve on 15,9 miljonit eurot, Euroopa Komisjoni toetus sellest on 9,5 miljonit. Eesti tegevuste eelarve on kokku 2 miljonit eurot, millest 1,2 miljonit kulub märgalade taastamisele, 400 000 jõe seirele ja 400 000 noorte ebapärlikarpide kasvatamisele. Lisaks Euroopa Komisjonile rahastavad Eesti tegevusi keskkonnaministeerium ja RMK, kumbki 334 000 euroga.

Ebapärlikarpide kasvatusega tegi Põlula kalakasvandus algust eelmisel aastal. Tänavu kevadel lasti esmakordselt nende kodujõkke tagasi ligi 400 ebapärlikarpi.

Tagasi üles
Back