Enriko Talvistu: elurikkus kesklinnas kui sõnakõlks

Enriko Talvistu Foto: Sille Annuk

Varem linnahaljastuses tüüpilised istutatud lillepeenrad ja pöetud hekid on tohutult vähenenud ning nende asendamine kartuliõitega vaevalt et linnas seda kaotatud ilu korvab. Aga mis sisu on veel mõistel pargiarhitektuur?

Elu- ja liigirikkus on need märksõnad, millega meie kaasajal asendatakse mõistet pargiarhitektuur. See vast pole viimase suhtes solvang, kuna pargiarhitektuurgi tegeles põhiliselt liigi- ja vormirikkusega oma sajanditepikkuses loos. Kogu see parkide kujundamine ja hooldamine on tegelikult olnud üsna kallis ettevõtmine, kohati kallimgi kui hooned, mille ümber nad rajati.

Nüüdne elurikkuse püüdlus näitab ennast rohkem kui ökoloogilist suhtumist urbaniseerunud haljasaladesse. Olgu see siis kõige kasvama jätmine või loodusjäätmete ladustamine või nende taimeliikide sissetoomine, mille eesmärk oli varem inimese toidulaua eest hoolitseda.