Reedel võeti üleilmse kliimastreigi osana ka Tartu Raekoja platsil sõna kliimakriisi teemadel. Kokku oli tulnud paarkümmend protestimeelset inimest siltide ja loosungitega. Ühtlasi marssisid streikijad rongkäigus läbi südalinna ja hõikusid teemakohaseid lauseid.
VIDEO JA GALERII ⟩ Kliimastreikijad nõudsid poliitikutelt tegusid (21)
Üks korraldajatest, Kertu Birgit Anton, on käinud kliimastreikidel juba 2019. aastast. Ta avaldas veendumust, et need aktsioonid on aidanud ühiskonnas kliimaprobleeme esile tõsta ning pannud inimesi lahenduste üle mõtlema. «Samas oleme väsinud kuulamast poliitikuid ütlemas, et tuleb tegutseda. Aeg on reaalselt midagi ette võtta. Kliimakriis on meie kõigi kriis,» selgitas Anton. Tema sõnul saab iga inimene ennast ka ise selles valdkonnas harida ja see on esmavajalik samm muutusteks.
Teine streigil osaleja, Kaia Solnik, on ka ise varem Tartus sarnaseid aktsioone korraldanud ning ta on veendunud, et mõne aastaga on arutelu sel teemal elavnenud. «Valimiskampaanias on ju samuti näha, et räägitakse rohealade rikastamisest ja kergliiklusteedest,» tõi ta näiteid.
Küll aga tunneb Solnik puudust konkreetsetest otsustest ning on sel teemal ka eelmise peaministri Jüri Ratasega vestelnud. «Kui tema juures käisime, siis nimetas ta end samamoodi kliimasõdalaseks, aga tõmbas maha meie ettepanekud taimetoitluseks või taastuvenergia rakendamiseks. Kuna siiani tegusid pole, peame edasi võitlema,» selgitas ta.
Tartu linna peab Solnik üldiselt heaks eeskujuks, kuid tal on üks ammune unistus, mida tema sõnul paljud teisedki soovivad. «Halajasaladel võiks näha toidutaimi. Praegu on seal suured puud, mis ei anna midagi peale varju. Näiteks siin raeplatsil võiksid punaste lillede asemel rippuda hoopis kirsid,» sõnas ta.