Liisa Salekešina: Miks keel on kole? Natuke estonglish’ist

Tartu Postimehe reporter Liisa Salekešina. Foto: Sille Annuk

Kui kuulata tänaval mööda kõndivaid noorukeid või vaadata paljude Eesti suunamudijate videoid, jääb kõrvu kriipima tihe inglise-eesti segakeel. Tunnistan, et olen ka ise selles süüdi: sõpradega pikemat juttu maha pidades tajun, kui kole on mu enda keelekasutus. Aga nentida tuleb, et selline segasummakõnepruuk on sündinud rohkem vajadusest kui millestki muust.

Ma ei ürita väita, et eesti keel oleks sõnavara poolest vaesem või kahvatum kui inglise keel, pigem lausa vastupidi. Eestikeelsed väljendid on sageli otsekohesemad ja loomupärasemad. Vähem möla, pikem samm.

Pigem on inglise keele eeliseks kontekstiline rikkus noorema põlvkonna jaoks ja vajadus kuuluda abstraktsesse siserühma, millest annab märku teadlikkus mingi sõna või väljendi kontekstist. Sageli on kolekeelsed väljendid pärit ingliskeelsetest naljakatest videotest või sotsiaalmeedias laialt levinud kujunditest, mida on just matkimisega levitatud.