Meelis Luht: kus see linn siin on?

Meelis Luht Foto: Margus Ansu

Vahel on ka tartlastel õnnestunud lennukiga üle oma linna lennata ja alla vaadata. Enne maandumist on kiirus väike, pilved lähevad eest ära ning silm hakkab linna, Tartu linna otsima. Mingid puud, mets ja heinamaa, aga kus see linn siis on, tekib küsimus. Roheluse ja puude vahelt paistavad mõned majad, Annelinn nagu pisut eristukski. Tundub, et tegemist on metsapargiga, mille vahele on ka mõned majad sattunud.

Elu on viinud mind mitmete linnade ja suurlinnade tornidesse ning vaateplatvormidele, kus silm jääbki mõnd puud, parki või rohelust otsima, kuid Tartus on see kindlasti vastupidi. Tartu ei pea paluma mõne auväärt žürii tunnispaberit, mis kinnitaks, et meie linn on roheline. Tartu ongi roheline, nagu üks suur park.

Linnad seisvad tihti silmitsi küsimusega, kuidas hoida või tuua elu linnasüdamesse. Tartu mõttes ja naljaga pooleks, et kõik ei läheks Lõunakeskusse. Aga hea, et seegi koht on olemas, sest muidu peaks vaikselt kodus konutama. ERMi saaks ka minna, kuid selle asukoha ja grandioossuse tõttu tunned end seal veidi üksiku ja üksildasena. Olles Raadi pargid ja selle ümbruse meetrite kaupa läbi käinud, on mul tõsine kahtlus, kas sinna üldse kunagi tekib linna tuiksoon ja -melu. Tavaliselt tõmbavad linnamelu käima noored ja loomeinimesed, kuid neid pole seal eriti nähtud.