Oh ütle, Mati, kes on su teosed loonud!?

Mati Upruse piltidel võib kohata tüdrukuid ja üksikuid onkleid. Foto: Ain Protsin

Tavaliselt istub Uprus oma kodus, kodu on osmik Perenaise hoovis Karlovas. Sinna mahub ära voodi, peldik, pliit, võim ja muid muusikavidinaid. Üks tool. Maalimise jaoks jääb muidugi ka ruumi, aga suuri pilte teha ei saa. Saab keskmisi.

Mati teeb põhiliselt akrüüle. Akrüül kuivab kiiresti, õli jäädki ootama. Lõuendit ta ei kasuta, see oleks kallis, ta maalib igasugu pappidele ja vineeridele, ei tea, kust ta neid hangib, ja kui need otsa saavad, siis maalib vanu töid üle. Mis on mõistlik idee, sest uusi töid tuleb rohkem juurde, kui ta neid müüa jaksab, ja kellel seda seisvat kunsti ikka vaja on.

Uprus pole ülearu rikas, aga nälga ta ei jää. Raha muidugi huvitab teda, nagu iga teist inimest, rabada ta selle nimel ei viitsi. Midagi ta ju müüb, Perenaine annab süüa, kui päris häda käes on. Kust mujalt Perenaine uue üürniku saaks, sellise poolkodulooma, kes elab ta osmikus juba aastaid. Inimesele pole palju vaja: katust, suitsu ja kunsti. Nii jääb hing sisse.