Amet tuvastab järjest rohkem loomade väärkohtlemist

Reolas peetava veisekarja elutingimused on naabrites küsimusi tekitanud juba aastaid. Loomakaitsjad näevad seal veiste väärkohtlemist, ent ametnikud on seni loomad omanikule jätnud. Foto: Sille Annuk

Kuti on Nigula tänava malbe koeramürakas, kes veel selle aasta aprillis veetis oma päevi meetrise lehmaketijupi otsas kruusa ja sopa sees. Eesti loomakaitse liidu (ELL) ning põllumajandus- ja toiduameti (PTA) ühiste pingutustega õnnestus tema omanikule õpetust anda ja see koer jäi omanikule tingimusel, et tema eest kantakse edaspidi paremini hoolt. Tihti ei ole aga seesuguste juhtumite korral PTA-l muud valikut, kui peremehelt loom ära võtta, sest tema pidamise tingimused seavad ohtu looma elu ja tervise.

Tartumaal on tänavu omanikult ära võetud 34 looma, üle Eesti on sel aastal päästetud 215 halvasti koheldud looma 16 hoolimatu või asjatundmatu loomapidaja käest. 2020. aastal võttis veterinaar- ja toiduamet lõunaregioonis omanikelt ära 26 looma, üle Eesti ligi 140 looma.

Enim koeri ja kasse