Margit Karu: kodumajapidamise reovesi vajab puhastamist

Margit Karu Foto: Erakogu

Piirkondades, kus puudub ühiskanalisatsioon, tuleb igal majapidamisel leida enda lahendus reovee puhastamiseks ja selleks on mitu võimalust. Igas kodus tekib heitvett, mida tuleb kindlasti puhastada, enne kui see loodusesse juhtida. Ka suvilates.

Kui reovett ei puhastata ja see satub loodusesse, mõjutab see otseselt meie elukeskkonda. Reovesi rikub põhjavett ja võib põhjustada veekogude seisundi halvenemist. Soovime ju hoida oma elukeskkonna puhta ja tervislikuna ning selleks saab igaüks üht-teist ära teha ka koduses majapidamises.

Heitvett saab koguda kas kogumismahutisse, mida tuleb regulaarselt tühjendada, või rajada omapuhasti.

Kogumismahutisse kogumise lahendus pole kõige odavam, kuna reovee äraveo eest tuleb maksta. Kogumismahuti peab kindlasti olema lekkekindel.

Reovee puhastamiseks rajatakse ka pinnaspuhastisüsteeme.

Imbsüsteemi peab valima juhul, kui on nõutud mehaaniline puhastus. Imbsüsteemis imbub reovesi pinnasesse. Silmas tuleb pidada, et immutussügavus oleks aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 meetrit põhjavee tasemest kõrgemal.

Filtersüsteem valitakse juhul, kui nõutud on bioloogiline puhastus. Pinnasfiltri läbinud vesi juhitakse pärast puhastamist veekogusse.

Üks osa pinnaspuhastisüsteemist on septik, mida kasutatakse eelpuhastina. Septik on paak, mille põhja sadestub reovees sisalduv heljum. Ainult septiku kasutamine reovee puhastina on keelatud.

Reovesi rikub põhjavett ja võib põhjustada veekogude seisundi halvenemist.

Kodumajapidamiste heitvee pinnasesse immutamisele kehtivad piirangud sõltuvad samuti põhjavee kaitstusest.

Aladel, kus on põhjavesi keskmiselt või hästi kaitstud, võib immutada kuni viis kuupmeetrit mehaaniliselt puhastatud reovett ööpäevas. Nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel võib immutada pinnasesse sama palju olmereovett ööpäevas, aga see ei tohi sisaldada vesikäimlast pärinevat.

Kui reovesi on bioloogiliselt puhastatud, võib immutada kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel kuni 10 kuupmeetrit ööpäevas.

Omapuhasti rajamine ja heitvee juhtimine pinnasesse pole vee kvaliteedi säilitamiseks lubatud joogivee salv- või puurkaevudele lähemal kui 50 meetrit. Näiteks kui kaevu ümber oleva hooldusala laius on kümme meetrit, siis kaevu ja immutuskoha vaheline kaugus peaks olema vähemalt 50 + 10 = 60 meetrit.

Veehaarde sanitaarkaitseala ja hooldusala nõudeid reguleerib veeseadus. Puurkaevude sanitaarkaitsealade ja hooldusalade kohta saab täpsemat infot maa-ameti geoportaalist kitsenduste kaardilt. Omapuhasti rajamine tuleb kooskõlastada kohalikus omavalitsuses.

Kui pinnaspuhastit ei ole võimalik rajada, tuleb kasutada heitvee puhastamiseks valmis- ehk kompaktpuhastit. Neid pakuvad mitmed firmad ja valides tuleks arvestada reovee koguseid ja selle koostist. Oluline on ka puhasti korrapärane hooldus.