/nginx/o/2013/07/05/1876324t1h8f0a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/09/19/14080487t1h9356.jpg)
Suve algusest saati näitab ETV reedeti melodraamasarja «Ljudmila Gurtšenko», mis maalib südamliku pildi särtsaka filmi- ja teatrinäitleja ning estraaditähe elust. Seriaali peategelane on käinud isiklikult ka tartlaste ees. Pärast augustis 1994 Vanemuise kontserdimajas toimunud kontserte intervjueeris staari Tartu Televisiooni toimetaja Ago Pärtelpoeg, kes leidis kasseti videoga üles ja andis nüüd meie veebilehe lugejaile vaadata.
Ukraina päritolu, põhiliselt Venemaal elanud ja töötanud Ljudmila Gurtšenko (1935–2011) räägib intervjuus, et Tartus esinemisega lõpeb tema kontsertide ja festivalide tuur Baltimaades ja ka Pihkvas. Taasiseseisvunud Eestisse tuli ta suure huviga. Vaenulikkust ta ei täheldanud, kuigi oli sellisest vastuvõtuvõimalusest kuulnud.
Ootamatu kohtumine
Ootamatu oli ainult kohtumine piirivalvuritega, kes soovisid näha tema koti sisu. «Selles on midagi kahetsusväärset. Kuidas nii?! Ei ole varem kunagi olnud sellist asja!» ütleb ta.
Intervjuus on juttu sellestki, et 1990. aastate eelsest Eestist on talle jäänud meeldivad mälestused. Muu hulgas meenutab ta Urmas Otile aastal 1986 antud intervjuud, mis oli esimene Eesti TV usutlustesarjas «Teletutvus».
Gurtšenko räägib Tartu TV-le antud intervjuus ka näitleja ja laulja ametist ning staariks olemisest. Ta rõõmustab, et 1990. aastatel on tal võimalik laulda, mida hing ihaldab, kuid nendib, et säravate filmide tegemist varjutab asjaolu, et Vene riik sellel alal tegevust enam ei toeta.
Näitleja ja laulja rõõmustab, et 1990. aastatel on tal võimalik laulda, mida hing ihaldab.
«Tulevikuks on mul mõningaid huvitavaid plaane ja ideid. Nüüd on aga vaja sponsorit ja raha. Riik enam ei toeta ju,» ütleb ta. «Kui see küsimus saab lahendatud, tuleb midagi head.»
Lisaks intervjuule on Ago Pärtelpoeg alles hoidnud Ljudmila Gurtšenko laulmise ja tantsimise videosalvestise. Tartu TV-le nii selle kui ka intervjuu videosse võtnud operaator ei ole teada; üks toona seal töötanud kaameramehi oli Ove Maidla, kes ei välista, et see võis olla tema, kuid täpselt siiski ei mäleta.
Ühes samal ajal ilmunud BNSi uudises on märgitud, et augustis 1994 vahendas 58-aastase näitlejanna ja lauljanna esinemist Sergei Senini Kinokompanii. BNS on teatanud sedagi, et tuntuse saavutas Gurtšenko 1956. aastal filmiga «Karnevaliöö» ning et 1980. aastatel, kui vaatajate ette tuli «Jaam kahele», oli ta menukaimaid Nõukogude filminäitlejaid.
Küll aga ei ole uudises juttu, et Senin oli temast 26 aastat vanema Gurtšenko järjekordne ja viimaseks, kuni surmani jäänud abikaasa.
Tartu Televisioon
Mida kujutas endast aga Tartu TV, milles näitamiseks on intervjuu Vanemuise kontserdimaja lava taga garderoobis salvestatud?
Üks toonaseid Tartu TV tegijaid oli Alo Lõhmus, praegune ajakirja Imeline Ajalugu toimetaja, kelle teada olid 1993. aasta kevadel katsesaated, sügisel Tartu TV alustas tegevust ja 1994. aastal läks pankrotti. Asutajad olid Postimees, Reklaamitelevisioon ja Tartu linnavalitsus.
Peale Lõhmuse olid Tartu TVs ametis teiste hulgas Anu Säärits, Aivar Aotäht, Ülle Toode ja Vallo Nuust. Saatekavas olid uudised, aga ka näiteks valimisdebatid ja kultuurisaated. «Kaido Jaanson pidas teleloenguid ja näitas dokfilme,» lisas Lõhmus. «Vist Sven Kivisildnik tegi ka midagi.»
Intervjuu alles hoidnud Ago Pärtelpoeg mäletab lisaks nimetatuile saateid tegemas Veikko Tääri ja Jaan Kihot. Ise töötab ta praegu Tartu linnaraamatukogus eestikeelse ilukirjanduse osakonnas ja saadab aeg-ajalt trükki mõne enda kirjutatud või koostatud raamatu – neid on neli, tulekul on viies, lastearst Tiina Talvikust (1938–2021).
/nginx/o/2021/09/19/14080288t1h575d.jpg)
Pärast Tartu TV hääbumist võis Pärtelpoja tehtud uudiseid ja saateid mõnda aega kuulata Tartu Raadio ja hiljem Q-raadio lainepikkustel. Aastail 1996 ja 1997 töötas ta Tartu linnavalitsuse pressiesindajana. Seejärel kõlas tema hääl taas eetris (Eesti Raadio Tartu stuudio, Elmar, Järva Kuku, Tartu Kuku).
Pärtelpoeg mäletab, et saade Ljudmila Gurtšenkost oli Tartu TV kavas üsna kohe pärast tema siinseid esinemisi. Tartu Postimees kirjutas veebruaris 2018 sellest näitlejast ja lauljast seoses Vanemuise kontserdisaalis kasutusel olnud külalisteraamatuga. Viimane, kes jättis endast sellesse kirjalikult nähtava jälje – augustis 1994 – on just nimelt Ljudmila Gurtšenko. Sellega saigi külalisteraamat täis.
Teeneline kunstnik kohtub surmaga
/nginx/o/2021/09/19/14080287t1ha6b7.jpg)
Venemaal aastal 2015 valminud 16-osaline melodraamasari «Ljudmila Gurtšenko», mille aluseks on samanimelise näitleja ja laulja elu ja tegevus, jõuab sel nädalal Eesti TVs viimasesse veerandisse.
Eelmises, 12. jaos laulab Ljudmila Gurtšenko ehk Ljusja ringreisidel ja saab tunda oma abikaasa armukadedust. Raadiost teatatakse, et Ljusja saab teeneliseks kunstnikuks, kuid samal ajal läheb ta mehega riidu, sest too ei usu tema näitlejaandesse. Ljusja hea sõbra Mark Bernesi eluküünla kustutab kasvaja.
24. septembril on kavas 13. jagu, milles Ljusja saab filmis tehasedirektori rolli. Lõpuks on ta pingelisest tööst nii kurnatud, et ei jõua tütre kooli lapsevanemate koosolekule ja telefonikõne isaga jääb lühikeseks. Järgmisel hommikul tuleb kurb uudis: tema kallis isa suri äkitselt. Elurõõmu annab Ljusjale tagasi noor muusik Kostja, kes on tema talendist vaimustuses, temasse armunud ja palub Ljusja kätt.
Seriaali režissöörid on Sergei Aldonin ja Aleksandr Imakin. Ljudmila Gurtšenkot kehastab Julia Peresild (37), kelle eestlastest vanavanemad küüditati Venemaale ja kes sündis Pihkvas.
Tänavu kevadel tuli Venemaalt teade, et ta saab peaosa filmis «Väljakutse» («Võzov»). Selleks tuleb tal koos režissöör Klim Šipenkoga lennata kavakohaselt juba oktoobris Baikonuri kosmodroomilt ilmaruumi. Julia Peresild kehastab kirurgi, kes peab opereerima kosmonauti. Raimu Hanson