Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
tartu

Pääsed arvutimängus viimasele tasemele, saad terveks

Füsioterapeut Merlin Burov juhendab Laura Luhametsa, kuidas niisugust seadet, mis parasjagu Laura käte all, arvutimängus hiirena kasutada. FOTO: Ragnar Peets

Lastekliiniku taastusravikeskuse uus seade on esmapilgul nagu tavaline mänguprogramme täis laetud arvuti. Seal on noolemäng, autode ja teede mäng, liftimäng, putukamäng, puuviljade kahmamise ja kasti paigutamise mäng. Mänge on veel. Ainult et tavalist arvutihiirt ja klaviatuuri neis virtuaalkeskkondades liikudes kasutada ei saa.

Hiire asemel antakse lapsele näppude alla näiteks pall. Või siis ümber randme rihm koos plinkiva tulukesega. Või asetatakse ta ette lauale otsekui rattalenks, millele tuleb toetada mõlemad käed koos küünarnukkidega. Või peab mängija hoopis seisma, ja seisma tasakaalulaua peal, ning juhtima arvutit oma jalalihaste ja kehaga.

Hiirt polegi

13-aastane Laura Luhamets oli eelmisel nädalal otsekui modell, kes proovis oma naha peal kõik need võimalused publiku kaasaelamisel läbi. Laura saatust on sünnist peale mõjutanud ajuinsult. Täpselt ei teagi, kas see tabas teda sündimise ajal või enne seda. Aga ta vasak kehapool on seetõttu paremast poolest nõrgem ja saamatum. Laura ja ta perekond pole aga kunagi arvanudki, et elu peab lihtne olema.

Ema Triin Soobergi sõnul algasid tüdruku treeningtunnid taastusravis juba esimesel eluaastal. Tänu arstide ja spetsialistide oskustele ning moodsatele abivahenditele ja iganädalastele treeningutele saab Laura käia koolis ja elada üsna tavalise kuuenda klassi tüdruku elu. Tõsi, arvutimängud teda väga ei huvita, parema meelega loeb ta raamatuid. Aga see mitmefunktsiooniline seade, mille demonstratsioonile teda eelmisel nädalal appi kutsuti, on muidugi põnev.

Laura Luhamets ja ta ema Triin Sooberg pole kunagi arvanud, et elu peab lihtne olema.

Füsioterapeudid Merlin Burov ja Karin Jesse selgitasid, et lihaste toonust on vaja tõsta ning liigeste liikuvust, keha koordinatsiooni ja tasakaalu parandada paljudel põhjustel. Patsiendi terviseprobleemi taustaks võib olla neuroloogiline häire, pea- või seljaajukahjustus, ka trauma.

Niisugusel lapsel tuleb füsioterapeudi silme all teha ühte ja sama liigutust kümneid ja kümneid kordi. See on väsitav ja rutiinne mõlemale poole. Aga kui lapsele pakkuda taastusravis võimalust mängida, unustab ta, et ei viitsi rohkem või ei saa või ei julge. Mäng annab teise eesmärgi, meelitab teda saama aina osavamaks ja jõudma aina raskemale tasemele. Enamasti see nii on.

Huvitav ka füsioterapeudil

Ka füsioterapeudil on huvitav, kuna ta saab seadmeid ja harjutusi kombineerides samuti oma eesmärgi poole liikuda. Arvuti ka mõõdab ja salvestab ning hiljem on kogutud infot hea võrrelda ja analüüsida.

Lastekliiniku taastusravikeskusele aitasid robotseadme osta Tartu ülikooli kliinikumi lastefondi annetajad. See on pärit taastumist toetavate kõrgtehnoloogiliste vahendite tootjalt, Austria ettevõttelt Tyromotion ning selle hind on ligi 25 000 eurot.

Haapsalu neuroloogilises rehabilitatsioonikeskuses on taastusravispetsialistidel selline töövahend juba olemas, nüüd on see ka Lõuna-Eestis, rõõmustas TÜ kliinikumi lastefondi juhatuse liige Eveli Ilves.

Sündmusel viibis ka motoklubi MC 39 esindaja Taavi Rubeika. Ta ütles, et tsiklivennadki ulatasid seadme soetamiseks abikäe, sest neil kõigil on lapsed ja pered. Nad hoolivad samuti, mis sest, et enamasti peetakse neid karmideks tegelasteks, kes peale iseenda kedagi teist ei märka.

Tagasi üles
Back