Kõnesalvestis ⟩ Kuula, kuidas kelm esitleb end petukõnes pangatöötajana

Neljapäeval sai Lõuna-Eestis elav Martin Küla telefonikõne, kus keegi rääkis talle vene keeles, et on Swedbanki töötaja ning soovib temaga vestelda.

Väidetavalt pangatöötajalt telefonikõne saanud Martin aga sai aru, et tegu on petisega ning palus helistajal rääkida eesti keeles. Ka rõhutas Martin telefonitsi helistajale, et kui talle päriselt pangast helistataks, siis räägitaks temaga kindlasti eesti keeles. Selle peale lõpetas end Swedbanki töötajana esitlenud vene keelt kõnelenud noormees kõne.

«Ma tahtsin tegelikult pikemalt rääkida, et aru saada, mis tüübiga on tegemist ja kuidas ta oleks edasi asju ajanud, aga paraku lõpetas ta kõne ära,» sõnas Martin Küla.

Kõnesalvestise saatis Martin Küla ka Swedbanki. «Usun, et vanemaealisi ja vene keelt emakeelena kõnelevaid inimesi just praegu kõige enam haneks tõmmataksegi, praegu on paljud pensionisamba raha ka välja võtnud, petiste jaoks on see magus aeg,» sõnas Küla, kes loodab, et see näide jõuab võimalikult paljude inimesteni ning et nad mingil juhul suvalistele inimestele oma panga autentimiskoode ei jagaks.

Swedbankil on isegi terve osakond, kes sääraseid tegevusi menetleb. Raul Vahtra, Swedbanki finantskuritegude tõkestamise divisjoni direktor selgitas kõne kommentaariks, et loomulikult ei olnud kõne tegija panga töötaja.

Ta sõnas, et pangatöötaja ei kiirusta klienti ja räägib kliendi emakeeles. Samuti on oluline meeles pidada, et Swedbanki töötajad ei helista klientidele ega kontakteeru klientidega suhtlusrakendustes WhatsApp, Viber jne.

Samuti teab pangatöötaja kliendi nime, kellega ühendust võtab. «Seega soovitame kohe kõne alguses küsida, kellele helistatakse. Kui helistaja ei tea kliendi nime, on suur tõenäosus, et tegu on petturiga, mistõttu soovitame kõne katkestada,» selgitas ta. «Kui tekib kõhklusi, saab pärast kõne katkestamist helistada oma kodupanga infotelefonile ning küsida üle, kas nemad helistasid. Swedbanki klientidele mõeldud infotelefon on 6 310 310.»

Raul Vahtra rõhutas, et alati tasub olla ettevaatlik liiga heade pakkumistega, sest suur osa neist on pettused. «Olgu see siis tavahinnast kordades soodsam pakkumine internetis või telefoni teel tehtud atraktiivne investeerimispakkumine.»

Alati tasub uurida teenusepakkuja tausta. Investeerimispakkumiste puhul võiks ka suure tulu teenimise lubadus teha inimest ettevaatlikuks. Tasub meeles pidada, et börsil ei ole võimalik garanteerida tulu teenimist. Lisaks nõuab investeerimine teatud teadmisi ning kui need puuduvad, ei tasu vaid hea teenimisvõimaluse lubadust usaldada.

Oluline on ka tähele panna, et investeerimisvõimalusena reklaamitav ei pruugi sugugi tegelikult investeerimist tähendada. See võib olla hoopis osa mõnest püramiidskeemist või muust pettusest, kus heausksetelt inimestelt raha välja petetakse.

Nutiseadmete kasutamisel tasub meeles pidada järgmist:

Kuna inimesed kasutavad tänapäeval igapäevatoimingute tegemiseks nutiseadmeid, on hea meeles pidada, et nutiseadme turvaline kasutamine ja selles oleva info kaitsmine on sama oluline kui oma rahakoti hoidmine.

Inimestel tasub kasutada alati ekraanilukku, paigaldada viirusetõrje, hoiduda tundmatutest rakenduste poodidest ning enne uute rakenduste allalaadimist uurida rakenduse tausta ning mis ligipääse nad telefonis töötamiseks soovivad, hoida oma rakendused uuendatuna, vältida avalikku turvamata WiFi võrgu kasutamist ja juhul kui mobiiliseadme tootja pakub veebipõhist kaughaldust, kasutada kindlasti seda võimalust. See võimaldab näiteks kaotatud või varastatud mobiiliseadme eemalt lukustada, sellest andmed kustutada või telefoni asukohta määrata.

Lisaks tuleb kõikide isikut tuvastada võimaldavate vahendite kasutamisel (ID-kaart, Smart-ID, Mobiil-ID jt) järgida turvalise kasutamise tavasid. Näiteks tohib PIN-koodi sisestada alles siis, kui ollakse veendunud, et päring on tulnud teenusest, kuhu soovitakse siseneda.

Igas päringus on alati kirjas teenuse nimi ja kontrollkood, mis peab kattuma sellega, mida teenus sisenemisel kuvab. Kui inimene leiab, et tegu on eksliku päringuga, ei tohi PIN-koodi sisestada. Selliselt käitudes on teenus turvaline.

Allikas: Swedbank