Professor Liina Lindström räägib inauguratsiooniloengul grammatikatest keeles

Professor Liina Lindström. Foto: Lauri Kulpsoo

Grammatika on reeglite kogum, mille abil seotakse sõnad kokku lauseteks ning laused tekstiks. Grammatika on keele struktuur. Grammatika on kogum kinnistunud tähendusi, mis tulenevad meie kogemusest ja maailmanägemisest.

Esmaspäeval, 20. septembril kell 16.15 peab Tartu ülikooli tänapäeva eesti keele professor Liina Lindström ülikooli muuseumi valges saalis inauguratsiooniloengu «Mitu grammatikat on keeles?».

Ta ütleb, et keeleteaduses on aegade jooksul olnud palju grammatika defineerimise viise, mis lähtuvad erinevatest vaadetest keelele; siin loetletud on vaid mõned võimalikud lähenemisviisid.

Üks või mitu grammatikat

Kas keeles on üks grammatika või on neid palju enam?

«Siin sõltub vastus ühelt poolt grammatika definitsioonist, teiselt poolt aga sellest, mida peame keeleks,» sõnab ta.

Professor Liina Lindströmi sõnul jääb grammatika tavalisele keelekasutajale sageli tundmatuks maaks. Inimesed kasutavad iga päev keelt ja selle grammatikat, ent ei mõtle kuigi palju sellele, mis see grammatika on, millest see koosneb või milliseid keelde kinnistunud tähendusi edasi kannab. «Ammugi ei mõtle me kuigi palju sellele, kui varieeruv on meie keele grammatika tegelikult ja millest see varieerumine sõltub. Püüan neid keele sügavamaid saladusi oma loengus avada,» selgitab Liina Lindström.

Keeles kõike ei näe

Keele, sealhulgas grammatika varieerumine on loomulikule keelele omane normaalne nähtus, samuti need seaduspärad, mida «palja silmaga» on raske avastada. Liina Lindström räägib ka sellest, et keeleline mitmekesisus on väärtus ning mittestandardsete keelevariantide uurimine annab olulist teavet eesti keele, selle mineviku, oleviku ja tuleviku kohta.

Liina Lindström on omandanud Tartu ülikoolis bakalaureusekraadi eesti keele alal 1997. aastal, magistrikraadi 1999. aastal ning doktorikraadi 2005. aastal. Tema doktoritöö käsitles suulise eesti keele sõnajärge ja seda mõjutavaid tegureid.

Aastast 2001 on ta töötanud Tartu ülikoolis teadurina, hiljem vanemteaduri ja dotsendina. Aastatel 2013–2014 oli ta Turu ülikooli teadur. Ta on teinud keeleteemalisi välitöid, koostanud eesti keele kollektsioone ja korpusi, uurinud eesti keele variante ning grammatika varieerumist.

Alates 1. septembrist on Liina Lindström tänapäeva eesti keele professor. Lisaks on ta praegu digihumanitaaria ja infoühiskonna keskuse juhataja ning eesti ja üldkeeleteaduse instituudi juhataja.

Inauguratsiooniloengut saab esmaspäeval jälgida ka videoportaali UTTV vahendusel.