Mures ema kiri koolivalikust: kas vaid isa sõna maksab?

Kuidas peaksid lahutavad vanemad kokku leppima, kus laps koolis käima hakkab? Foto: Arvo Meeks

30. augusti pärastlõunal helistati ühest Tartu koolist ning küsiti, kas mu tütar tuleb sügisest sinna õppima. Üllatunult vastasin, et laps on ju hoopis ühe väikelinna kooli õpilane ning jätkab seal. Selle telefonikõnega sain teada, et lapse isa on teinud avalduse tütre üleviimiseks linnakooli, kuid telefoni teel ei õnnestu koolil teda kätte saada, et küsida kinnitust avaldusele. Ka nõutavad dokumendid olid esitamata, kuigi nagu hiljem selgus, oli avaldus tehtud juba 13. juunil, ja teada sain mina kui lapse ema sellest alles 30. augustil. Alles kinnituse puudumise pärast mulle koolist helistatigi. Saingi täiesti juhuslikult teada, et mu lapse kooli kavatsetakse ilma minu teadmata muuta.

Koolid soovitasid vanematel kokkuleppele jõuda, kus laps kooliteed jätkab. Jah, kui tegu on ühise hooldusõigusega, kuid kui koolivahetus tehakse ära salaja teise vanema seljataga, siis ei ole võimalustki kokkuleppeks. Üks pool otsustab ja ka teeb. Teine pool on siin ilmselgelt mitte keegi.