/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
/nginx/o/2012/02/08/948314t1h4216.jpg)
Tänavustele Tartu Ülikooli rektori valimistele eelneb esimest korda kahe kõrgema otsustuskogu – nõukogu ja senati – ametlik seisukohavõtt, millist kandidaati või kandidaate võiks umbes 300-liikmeline valimiskogu eelistada.
Tartu Ülikooli rektori valimisele eelneb valimissoovitus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
22-liikmeline senat hääletas 3. veebruaril uude ülikooli põhikirja punkti, et nii nõukogu kui senat annavad vähemalt kaks nädalat enne valimisi hinnangu kandidaatide sobivuse kohta rektori ametikohale.
«Nõukogu ja senat võivad seada kandidaadid pingeritta,» on lisatud põhikirja teksti, mis läheb kinnitamiseks 11-liikmelise nõukogu 13. veebruari istungil.
Kahtpidi kummaline
Mullu detsembris Tartu Ülikooli nõukogus vastu võetud rektori valimise reglement täpsustab, et senati ja nõukogu arvamus rektorikandidaatide kohta peab olema klaar 24. maiks ehk täpselt nädal enne valimispäeva. Reglement lisab, et seisukoht tuleb valimiskogule teatavaks teha viivitamatult.
«See on lausa kahtpidi kummaline,» kommenteeris Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor akadeemik Urmas Varblane. «Ühelt poolt öeldakse justkui valima minejatele ette, millisesse kasti rist tõmmata. Teiselt poolt on see imelik senati ja nõukogu liikmeile, kes ütlevad iseendale enne valimisi: ma lähen ja hääletan selle inimese poolt.»
Rektori valimise reglemendi järgi peab viieliikmeline valimiskomisjon esitama rektori valimiskogu nimekirja senatile kinnitamiseks hiljemalt 26. aprilliks. Lisaks korralistele professoritele ja juhtivteaduritele, kel on sel hetkel ülikooliga kehtiv tööleping, kuuluvad valimiskokku automaatselt kõik senati ja nõukogu liikmed ning teaduskondade nõukogude liikmed.
Urmas Varblase arvates on senati ja nõukogu eelseisukoha klausel kõnekas märk suundumusest koondada ülikooli juhtimine üha väiksema otsustajate ringi kätte.
Samas arvas ta, et valimiskogu liikmeil on küllalt iseseisvat mõtlemist, et end sellest taotlusest mitte mõjutada lasta. «Kui mingi mõju ongi, siis pigem trotsi tekitav,» lisas Varblane.
Süstemaatilise usuteaduse professor Anne Kull leidis, et senati ja nõukogu ametlikku valimissoovitust võib isegi inetuks nimetada.
«See kõlab ju nii, nagu peetaks professoreid lollpeadeks või et on mõned targemad professorid, kes otsustavad teiste eest,» leidis Kull. «Kolleegidele oma arvamuse ütlemine pole iseendast halb, võib-olla ütlen isegi neile, keda eelistan. Aga milleks mulle või teistele valimiskogu liikmeile senati ja nõukogu seisukohavõttu võiks vaja olla, ei oska küll öelda.»
Kull sedastas, et kvalifitseerunud rektorikandidaatide jagamine sobivateks ja mittesobivateks või rohkem ja vähem sobivaiks võib sünnitada protestivalimised, kus hea kandidaadi kasuks ei hääletata just eelnenud surve tõttu.
Justkui relikt
Valimissoovituse sätestamine ülikooli põhikirjas pole siiski pelk senati tuju, vaid tuleneb 1. jaanuaril jõustunud uuest Tartu Ülikooli seadusest: nõukogu ja senat võtavad ülikooli põhikirjas sätestatud korras seisukoha esitatud rektorikandidaatide kohta.
TÜ eelmise ja ka praeguse nõukogu liige majandusprofessor Jüri Sepp meenutas, et seadusepügal ei tekitanud eelnõu aruteludel vanas nõukogus märkimisväärset diskussiooni ning võis jääda seadusse jäänukina algsest kavast andagi rektori valimine nõukogu kätte.
«Ei oska öelda, kelle idee see üldse oli, et selline aspekt valimiste puhul sisse tuleb,» tunnistas Sepp. «Kuid tean selgelt, et põhidiskussioon oli, kas valib kitsas ring ehk nõukogu või laiem ring. Peale jäi seisukoht, et laiem ring nagu seni.»
Sepp arvas, et viimaste rektorivalimistega on selgeks saanud: valimiskogu väljastpoolt manipuleerida ei õnnestu.
TÜ rektori valimised
• Senise Tartu Ülikooli põhikirja järgi valiti rektor hiljemalt kolm kuud enne ametis oleva rektori ametiaja lõppu. Erakorraliselt, seoses uue TÜ seaduse jõustumisega 1. jaanuaril, on tänavu valimised kuu enne rektori ametiaja lõppu.
• Vana põhikiri nõudis valimiste väljakuulutamist viis kuud enne rektori ametiaja lõppu. Valimisreglemendi järgi kuulutab valimiskomisjon tänavu valimised välja hiljemalt 2. märtsil ehk vähem kui neli kuud enne ametiaja lõppu.
• Kandidaatide esitamine peab lõppema hiljemalt 10. maiks. Valimiskoosolek on 31. mail. Rektor Alar Karise viieaastane ametiaeg saab ümber juuni lõpus.
Allikad: TÜ seadus, põhikiri ja rektori valimise reglement