Jüri Kõre: targu eelarvestrateegiast

Jüri Kõre Foto: Arvo Meeks

Eksperdid võivad olla eri meelt paljudes rohepöörde nüansse puudutavates küsimustes, aga üksmeeles kipuvad nad olema selles, et vaestele tähendab see suuremat kitsikust ja võibolla lisandub ka vaeste rühmi. Mil moel on see aga arvesse võetud linna arengudokumentides?

Tartu volikogul on uue koosseisu tööleasumise eel teha veel kaks kaalukat otsust. Kinnitada veerandsajandiks kinnistuomanike tegutsemisele kas võimalusi pakkuv või piiranguid seadev üldplaneering. Ja mõnevõrra lühemaks perioodiks omavalitsuse enda rahalisi võimalusi ja tegevusi kavandav arengukava koos eelarvestrateegiaga. Ajaloost tean, et valimisperioodi viimasteks kuudeks on volinikel jõuvarud otsas. Ja enamik dokumente, mis nende lauale jõuavad, saavad kiirelt templi «Tehtagu!».

Kahest dokumendist saab avalikustamise käigus kodanikelt vähem tähelepanu arengukava, sest üldplaneeringuga võrreldes on see ühtaegu abstraktsem ja raskemini hoomatav. Samal ajal ka detailsem, sest investeerimisobjektide loend on järgu võrra väiksem üldplaneeringu kaardile kantud kavandatavate hoonete hulgast. 2025. aastani kehtiv arengukava ja eelarvestrateegia väärinuks siiski elavat arutelu.