:format(webp)/nginx/o/2021/09/13/14067347t1h0b52.jpg)
Koroonaviirus muutis elu tundmatuseni. Vaevalt võis keegi aastal 2019 arvata, et tuleb aeg, mil ei saa reisile, restorani, kohvikusse, spordisaali või üritusele. Ei saa kooligi. Inimene on sotsiaalne olend ning arusaadavalt on sellised piirangud ebameeldivad.
Inimesed on jäänud raskelt haigeks ja mõnigi kaotanud elu, ettevõtted sulgenud uksed ja paljud on jäänud tööta. Kannatada on saanud vaimne tervis.
Tänavune suvi mõjus värskendavalt. Tänu me kõigi vastutustundlikule käitumisele vähenes kevadel viirusega nakatumine, saime piiranguid leevendada. Kuid ei või kaotada valvsust, sest koroonaviirus pole kuhugi kadunud, seda näitavad ka kahjuks üha kasvavad nakatumise arvud.
Üle ilma on koroonaviirust mõistvate teadlaste ühine seisukoht, et mida enam vaktsineerituid, seda kindlamalt saame sellest viirusest jagu.
Kuni on suur hulk vaktsineerimata inimesi, saab viirus muteeruda ja areneda. Vaktsineerimine aitab hoida ühiskonna avatuna, see tähendab koolid, töökohad, aga söögikohad, spordisaalid, spaad ja meelelahutusasutused on avatud. Seevastu üleskutsed mitte vaktsineerida ei tee muud, kui takistavad eluga edasi minekut ning võivad maksma minna kellegi elu ja tervise.
Tõsi on see, et viiruse deltavariandi leviku tõttu on valitsused üle maailma olnud sunnitud taas astuma samme piirangute kehtestamiseks. Aga arvud näitavad, et riikides, kus vaktsineerituse tase on kõrge, on mõjud märgatavalt leebemad.
Sotsiaalministeeriumi uuendatud vaktsineerimiskavas on seatud sihiks, et 22. septembriks on 70 protsenti täisealistest vähemalt esimese doosiga vaktsineeritud. Rõõm on tõdeda, et Tartumaal on see eesmärk juba täidetud: jõutud on 73,4 protsendini.