Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Suitsiidiennetuspäeval leiab murele leevendust rääkides

Homsel suitsiidiennetuspäeval on muremõtteid võimalik jagada mitmeski kohas. FOTO: Peaasi.ee

Maailmas on iga sajas surm suitsiidisurm, Eestis võtab igal aastal endalt ise elu ligi kakssada inimest. Iga selline elust lahkumine mõjutab uuringute järgi keskmiselt 135 lähikondlast. See tähendab, et suitsiidi tõttu kannatab igal aastal umbes 27 000 inimest. Kurvamaigulise statistika teeb veel õnnetumaks tõsiasi, et igal ennast vigastanud inimesel on sadakonna lähikondse seast tihtilugu raske leida kedagi, kes kuulaks teda ära ja oskaks raskes olukorras tuge pakkuda.

Õigeaegse ennetusega on tihti võimalik kõige hullemat ära hoida ja seetõttu pöörabki peaasi.ee homsel suitsiidiennetuspäeval tähelepanu just sellele, mis on inimesi raskel hetkel aidanud ning kuidas teisele osutada vaimse tervise esmaabi.

«Kuigi suitsiidide kajastamine on meedias vastuoluline teema, ei saa me teha nägu, et probleemi ei eksisteeri. Oluline on leida mooduseid, kuidas seda teemat käsitleda nii, et suitsiidimõtetega ja suitsiidi tagajärjel lähedase kaotanud inimesed saaksid jõudu, et raske aeg ületada,» sõnas peaasi.ee tegevjuht Anna-Kaisa Oidermaa. «Üks võimalusi selle teema kajastamisel on panna rõhk just inimeste lugude ning kogemuste jagamisele ja üksteise toetamise julgustamisele.»

Oma lugu soostus jagama 21-aastane Sander (nimi muudetud – toim), kes on tubli töömehena teeninud leiba mitmes suures toidukaupluses ega ole hätta jäänud ka välismaal elamuid püstitades. Ent siiski tunnistas noores eas mees enesele hiljuti, et soov hommikuti üles ärgata on kadunud.

Sander kaotas töö õhtul, mil baarid viiruseleviku tõttu teadmata ajaks suleti. «Olin just proovipäeval ühes Tartu öölokaalis, kui sisse astusid politseinikud ja käskisid rahva koju saata,» meenutas ta, kuidas esimene õhtu uues ametis jäigi viimaseks. «Kuna tol hetkel polnud selge, mis saab senistest baarmenidest, ei olnud põhjust minuga lepingut sõlmida. Eelmise tööandjaga olin mõned päevad varem ametialased suhted lõpetanud, tema mind enam tööle ei võtnud.»

Saatnud oma elulookirjeldusi loendamatule hulgale tööandjatele enam kui aasta jooksul, sai Sander jaatava vastuse ühelt kaupluselt, kus süsteem juba tuttav ja võis kohe tööle asuda. «Töölepingut allkirjastama minnes selgus, et minu ID-kaart oli aegunud, ja kui pole kehtivat dokumenti, ei saa mind tööle võtta,» rääkis ta. Uue ID-kaardi tegemiseks kulunud aja jooksul aga leidis ettevõte juba uue töötaja. «Ühel päeval tuligi mulle kiri, et kandidaatide seast valiti uus tööline välja. Ma mõistan seda täiesti, aga kuidas alati mulle sedasi ebaõnn naeratab, seda ma seletada ei oska,» kurtis elu hammasrataste vahele jäänud mees.

Enese vigastamisele mõtles Sander esimest korda, kui niigi kurnaval ja ebaselgel ajal ei olnud kindel, kas saab üürigi tasutud. «Kuigi olen üles kasvanud vägivaldsete ja alkoholilembeliste inimestega, tunnen koroonakriisi ja sellest tingitud töötuse tõttu esimest korda, et enam ei jaksa,» tunnistas Sander.

Varsti on tal siiski lootust tööle saada, seda peamiselt tänu mure jagamisele sõpradega. Kuid hirm end tühisena tunda pole kadunud, sest kui miskit peaks nihu minema, tuleb taas jääda abituna teistele lootma, kardab ta.

Veebilehel Peaasi koguti kokku nende inimeste kogemused, kes nagu Sandergi on sattunud musta auku, ent leidnud endas jõudu sealt välja ronida. Kogutud anonüümseid lugusid saab lugeda homme toimuva suitsiidiennetuspäeva «Olen olemas» raames peaasi.ee-st, samuti Tallinnas Telliskivi loomelinnakusse ja Tartus raeplatsile püstitatud lugudeseinalt. Ka on homme võimalik veel oma lugu kohapeal kirja panna ja teistele inspiratsiooniks üles riputada. Oktoobris on jagatud kirjutisi võimalik näha vaimse tervise kuu käigus valmival rändnäitusel.

Lisaks on homme võimalik sisse põigata vaimse tervise kohvikusse.

«Proovime esimest korda Eestis koostöös kohalike söögikohtadega vaimse tervise kohviku kontseptsiooni: kuidas täiustada kohviku keskkonda, et inimesed tunneksid end seal piisavalt mugavalt, et jagada oma vaimse tervise muresid?» tutvustas Oidermaa.

Kui vaimse tervise kohvikust ükskõik mida tellida, saab homme valida menüüst ka ühe vaimse tervise nipikaardi. Vaimse tervise nipid on parem uni, vähem muretsemist, parem meeleolu ja enesetunne, puhkus oma mõtetest, parem mälu, vähem stressi, oskus teisi paremini toetada. Paljude kohvikute töötajad on läbinud vaimse tervise esmaabi koolituse ja kõikide osalevate kohvikute lugemisvarasse lisati vaimse tervise materjale.

Osalevad ka rohkem kui 50 vabatahtlikku Tallinnas ja Tartus, kes istuvad sel päeval kohvikus märgistatud laua taga ning on kohviku külastaja jaoks olemas. See tähendab, et nad on valmis ära kuulama kohvikusse tulnud inimese, kes seda sel hetkel soovib, ja temaga vestlema.

Vaimse tervise kohvikud on Reval Café, Gustav Gastro Cafe, Werner, Säde, Väike Säde, Illegaard, Pirogov ja Zavood.

Vaimse tervise kohvikute kõrval tulevad homme Aparaaditehasesse ja Raekoja platsile sõbrapingid. Sõbrapink on 11-aastase Johanna väljamõeldud idee selleks, et lapsed leiaks lihtsamini sõpru ja mängukaaslasi. Johanna loodab, et sõbrapingid võiksid jõuda kõigisse Eesti lasteaedadesse ja koolidesse. Statistiliselt iga seitsmes laps tunneb end üksikuna ja tahaks leida mänguseltsilist. Sõbrapink teeb selle lihtsamaks.

«Suitsiidiennetuspäeva raames viime sõbrapingid avalikku ruumi. Oleme eestlastena küll tagasihoidlikud ning võõrastega suhtlemisse suhtume skeptiliselt, nii et võib-olla on just sõbrapingile istumine hea moodus, kuidas anda märku, et vajan täna vestluskaaslast või olen valmis kellegi teise jaoks olemas olema,» julgustas Oidermaa. Ta lisas, et kui elu paistab tumedates toonides, on vaja astuda see raske näiv samm ja rääkida oma murest kellelegi.
Suitsiidiennetuspäeva «Olen olemas» täpsem teave on http://peaasi.ee/olenolemas/.
Kui tunned, et vajad abi, uuri lähemalt https://peaasi.ee/kysi-noustajalt/.

Tagasi üles
Back