Teatrikriitik Margus Mikomägi kirjutas 2. veebruari Postimehes, et kui teatritel läheb halvasti, siis ei pöörduta mitte tarkuse teele, vaid otsitakse abi operetist. Kutsutakse Georg Malvius ja Koit Toome.
Kuidas kasvatada vanemaid
Kas Tartu Üliõpilasteatril läheb nüüd siis hästi või on nad siiski tarkusetee valinud, aga «Ahistatud apostli» lavastamiseks kutsuti kohale Sergei Turban Minski üliõpilasteatrist. Tuleb tõdeda, et valik on igati õigustatud.
Andrei Makajonoki 1969. aastal kirjutatud ühiskonnakriitiline näidend «Ahistatud apostel» on nii mõneski mõttes 1960. aastate protestipõlvkonna tüüptekst. Olukorda ühiskonnas annab edasi perekonnamudel, kus vanemate mõistmatus, külmus ja ükskõiksus oma laste vastu viib plahvatuslike tagajärgedeni.
Pinge ja nali
Pinge kuhjub aegamööda, nalja ja groteskiga pooleks. Peaaegu märkamatult, et siis ühel hetkel kalestunud sõjaka perepoja (Johan Huimerind) ning kuuleka ja heasüdamliku tütre (Egle Adams) deemonlikus tantsus kulmineeruda.
Hoolimata nii mõnegi aastakümne möödumisest ei ole näidendi temaatika oma aktuaalsust kaotanud. Külma sõja õhkkonnale iseloomulik tõemoonutus ja pidev maskikandmine nii poliitilises kui ka sotsiaalses plaanis on tänapäeva Ida-Euroopas niisama päevakorral kui Teise maailmasõja järel lääneriikides.
See laiem taust on lavastuses kokku tõmmatud ühe pere looks, kus vanemate ja laste suhted keevad üle pidevate varjamiste ja valetamiste tõttu. Vanemad ei hooli oma lastest, kes omakorda isa-emaga manipuleerivad ja piire nihutavad.
Sündmusi kommenteerib ja suunab televisiooni väliskommentaator (1. veebruari etenduses Karl Laumets), kelle saateid vaatab üliintelligentne ja teravdatud reaalsustajuga perepoeg iga päev.
Unistades kõrgelennulisest poliitilisest karjäärist diplomaadi, presidendi või diktaatorina, neelab ta raamatuid ning katsetab ajaloost õpitud teooriaid igapäevases väikeses võimuruumis – kodus.
Lahutuse, armukeste ja rahaprobleemidega hõivatud vanemad (1. veebruari etenduses Kätlin Armei ja Cristopher Rajaveer) ei pane aga tähelegi, kuidas nad poja mängus muutuvad nukkudeks. Progresseeruvat hävingut adub ehk ainult tütar, kes on aga jõuetu sekkuma.
Hoolimata veidi rabedast ja kompivast olekust mängisid noored harrastusnäitlejad nõudlikus lavastuses edukalt ja veenvalt.
Noored harrastusnäitlejad
Johan Huimerind varateismelise hullu geeniuse rollis tekitas hetkiti tõelist õõva ning Kätlin Armei ja Christopher Rajaveer tegid eakohatult veenvad rollid pinnapealsete ja küüniliste lapsevanematena.
Tekkis paratamatu paralleel Noorte Teatritehase «Gregor Samsa» lapsevanematega, sama jõulise duona esinesid seal Karl Laumets ja Jaanika Tammaru.
Küllap siis noored teavad, millised on vanemad tegelikult, kui oskavad neid nii läbinägelikult kujutada.
Teatrikriitik Mikomägi soovis lugejale lõpetuseks ebamugavat teatrit. Sellele mõtlesin ka ise Tartu Üliõpilasteatri «Ahistatud apostli» esietenduselt tulles.
Hea teater paneb vaatajas midagi liikuma – mõtted, emotsioonid või mingi ebamugavustunde kusagil seljaaju piirkonnas.
Hea teater on elus ja eluline, mitte ei koosne eriefektide valguses sädelevatest fossiilidest ja litritega ehitud vahakujudest. Selle mõõdupuu järgi on «Ahistatud apostel» hea teater.
Satiiriline komöödia «Ahistatud apostel»
• Tartu Üliõpilasteater etendab Athena keskuse pööningusaalis Andrei Makajonoki näidendit «Ahistatud apostel», mille lavastaja, kunstnik ja muusikaline kujundaja Sergei Turban (pildil) on Valgevene Riikliku Ülikooli teatri Na Balkone kunstiline juht.
• Lavastuse liikumise on seadnud Umarjon Boltaev.
• Kahes koosseisus mängivad Johan Huimerind, Karl Laumets, Christopher Rajaveer, Kätlin Armei, Kristin Uusna, Egle Adams, Kristina Mändul, Peeter Piiri ja Mihkel Vinogradov.
• Esietendused olid 1. ja 2. veebruaril, järgmised etendused on täna ja homme kell 19.
• «Ahistatud apostel» jõudis Tartus vaatajate ette rahvusvahelise tudengiteatrite festivali Teatralny Koufar On The Stage vahendusel, mis ühtlasi viib Tartu Üliõpilasteatri kunstilise juhi Kalev Kudu Minskisse lavastama valgevene autori Pavel Prjaško näidendit «Suletud uks».
Allikas: TÜT