Mul on küll juhiluba olemas, aga leian, et Tartu väiksuse tõttu on odavam liigelda ühissõidukiga, eriti veel praeguste ilusate ja õdusate heas korras bussidega. Küll aga ei ole ma rahul teavituse ja muu töö korralduslikku poolt puudutavaga.
Lugeja kiri: natuke häbi on
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühel hiljutisel laupäeval oli mul asja Lõunakeskusesse. Veeriku linnaosa elanikuna vaatasin, et kõige otsemat teed viib sinna buss nr 7.
Võtsin kohe-kohe viieaastaseks saava tütre käekõrvale, pakkisime end soojalt sisse ning läksime Veeriku Konsumi juurde Viljandi maantee bussipeatusesse. Läksime ajavaruga, et jõuaks veel poest juua osta, ja jäime bussi ootama poe välisukse juurde. Korraga hõikas mu tütar, et buss sõidab peatusest mööda. Buss sõitiski, peatuses peatumata.
Tahtsin asjas kohe selgust saada. Ärritununa helistasin bussipeatuses olevale numbrile. Küsisin, kas bussijuhil on kohustus bussipeatuses peatuda. Öeldi, et kui inimest peatuses ei näe, siis kohustust ei ole.
Vastus kõlas ebalevalt. Ma ei tahtnud sellega nõustuda, kuna tegu pole ju nõudepeatusega. Öeldi veel, et vastav info käis lehest läbi. Mul pole olnud aega uudiseidki vaadata, rääkimata lehtede lugemisest. Ja ühekordsest infokillust oleks ka vähe kasu.
Tänu ühele lahkele naisterahvale saime Erika peatuses teise bussi peale. Lõunakeskuse peatuses bussijuhiga vesteldes kuulsin veel kord, et kui inimest peatuses näha ei ole, siis buss peatuma ei pea. Ilmselt mõistetamatu sellele inimesele, kes on kohe bussipeatuses asetseva poe uste taga külmavarjus.
Infosulg Tartu ühistranspordiga seoses on pidev, hoolimata netis ja peatustes olevatest graafikutest, kuid mind ärritab ka tasulise liini klienditeenindajate suhtumine. Helistad, et täpsustada bussiaegu, ja sulle ühmatakse, et sellega tegeleb linn. Milleks siis see tasuline telefoninumber ja kust saaks vastuse just sellelt allikalt, kes tegelebki bussigraafikute organiseerimisega?
Samasugune juhtum oli ka möödunud jõulupühade ajal. Käsime oma perega külas, kodutee panime paika bussipeatustes olevate ajatabelite järgi. Ei olnud seal külas ega taskust internetti võtta. Olime juba peaaegu koju jõudnud, kui Kannikese bussipeatuses bussijuht teatas, et tema sõidab nüüd baasi.
Egas midagi, võtsin jälle kõne infoliinile ja sain vastu näppe – info on ju netis olemas. Tundsin end jälle süüdi, et mul internetti taskus pole.
Mõtlesin, mida peab tundma pensionär, kes liiklebki ainult nende infotahvlite toel ja kellele on internet oi kui kauge teema. Ka tundub veider, et bussipark suudeti viia nüüdistasemele, aga infolehed pühadeaegse graafikuga miskipärast ei jõua bussipeatustesse.
Kas õigustab bussipargi ja linna puudulikku töökorraldust asjaolu, et see infokilluke käib jooksvalt lehtedest läbi ja igasugused muudatused kajastuvad internetis?
Olgu, soetan endale taskuinterneti, aga sel juhul eeldan, et ka bussipiletite hinnad odavnevad, sest mina pean ju tegema info kättesaamiseks lisakulutusi.
Pettunud olen nii ühistransporti pakkuva ettevõtte töökorralduses kui ka nende koostöös linnavalitsusega. Kui võrrelda näiteks suhtlust mobiilioperaatorite klienditeenindajate ja AS Sebe infoliini töötajatega, siis mobiilside teenindajad on vähemalt viisakuskoolituse läbinud ja oskavad oma kliente hoida.
Ühistranspordi teenust pakkuval ettevõttel pole aga vaja kliente hoida, sest puudub konkurents.