Vahur Kollom: pidev vastandumine väsitab

Vahur Kollom Foto: Mats Õun

Kolmkümmend aastat Eesti iseseisvuse taastamisest – 20. august oli märgilise tähendusega. Peame tänu ja uhkusega meenutama kõiki neid, kes andsid oma panuse riikluse taastamisse.

Tähtsal päeval peeti kõnesid ja avaldati arvamust möödaniku ja oleviku kohta. Kahtlemata on selline hetk ka mõtisklemiseks. Teate küll seda küsimust: kas me sellist Eestit tahtsimegi? Kuid aeg-ajalt peamegi enesele ja ka teistele esitama küsimuse, kas oleme jõudnud täpselt sellesse punkti, kuhu jõuda soovisime. Vähemalt meedias avaldatu põhjal on märgata, et oleviku ja tuleviku asjus ei olda üksmeelel. Paras annus kriitikat kuulub tänapäeva ja ilmestab arvamusvabadust.

President Toomas Hendrik Ilves märkis tabavalt, et oleme muutunud mugavaks, kartlikuks ja alalhoidlikuks, mitte ainult poliitiliselt, vaid ka oma mõtlemises ja hoiakutes. Kersti Kaljulaid juhtis aga tähelepanu, et on vaja keskenduda asja tuumale ja vältima peaks poliitilist koolikiusu. Liiga palju auru kulub poliitilisele mudamaadlusele. Liigne vastandumine toob aga kaasa pingeid ühiskonnas. Isegi iseseisvumise taastamise päeval suutis peaminister kommenteerida ühte opositsioonierakonda.