Laussajud ja üleujutused on tulevikus sagedased külalised

Sademete mõõtmise ja kaardistamise töörühma kuuluvad lisaks juhile Toomas Tammele (keskel) doktor Ottar Tamm (vasakul) ning veevarustuse ja kanalisatsiooni insener Egle Saaremäe (paremal). Foto: Ragnar Peets

Suve lõpul, samal ajal, kui lõunamaine Ateena maadles laastavate metsatulekahjudega, kimbutasid Emajõe Ateenat rekordilised sajud, mis täitsid linna järvesuuruste lompidega ja muutsid kanalisatsioonikaevud purskkaevudeks. 11. augustil sadas Tartus keskmiselt maha 70 millimeetrit vett. See on erakordne, kuna aastate võrdluses on augusti keskmine vihmanorm olnud 79 millimeetrit. Tol kolmapäeval sadas kuu norm maha vähem kui kahe tunniga. Selleks et vihm linna piltlikult öeldes minema ei uhuks, on tarvis tugevate sadudega arvestada juba linnaplaneerimisel. Selleks on teist aastat oma jõud uurimisprojektis koondanud maaülikool ja keskkonnainvesteeringute keskus.

Ka Tartu veevärgi juht Toomas Kapp nentis, et muutuvas kliimas peavad Eestiski inimesed valmis olema, et selliseid ekstreemseid nähtusi esineb üha sagedamini. Otsekui tema sõnade kinnituseks saigi Tartu vähem kui nädal pärast esimest suurt sadu kaela teisegi võimsa vihmavalingu.

Neli ilmajaama