/nginx/o/2012/02/08/947666t1haa30.jpg)
Kohus mõistis Tartus ebaseaduslike laenukontorite pidamises süüdi neli inimest, karistades neid vangistuse ning vara konfiskeerimisega.
Tartu illegaalsed laenukontorid pööritasid suuri summasid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mullu suvel sai politsei vihje, et Tartus ühes Tähe tänaval asuvas puumajas tegutseb laenukontor. Tegemist ei olnud ametliku ettevõttega, vaid ebaseadusliku majandustegevusega tegeleva inimeste grupiga, vahendas Lõuna ringkonnaprokuratuur.
Lõuna prefektuuri organiseeritud ja raskete kuritegude talituse juht Kristjan Tommingas rääkis, et esmajoones oli politseinikele väljakutseks tuua päevavalgele kurjategijad ja nende ebaseaduslik tegevus. Kuna oli teada, et teenib sadade laenuvõtjate läbi massilist tulu, sai selle kõrval prioriteediks ka kriminaaltulu väljaselgitamine ja kuritegelikul teel saadud vara arestimine.
Politsei alustas kriminaalmenetlust ning hakkas koguma tõendeid.
Krõbe intress
Uurimise käigus selgus, et laenukontor, mille eesotsas oli Annes Kull, tegutses juba 2009. aastast. Tommingase sõnul otsustas Annes Kull, kellele ning millises summas antakse laen. Samuti määras ta intressi ning laenu tagasimaksmise aja. Laenu andmine toimus võlakirjablanketi täitmise alusel.
«Võlgnikest enamikul oli laenu tagasimaksmise aeg üks kuu ning tagastusintress 50 protsenti laenusummast,» täpsustas Tommingas.
Tuli ette ka juhtumeid, kus klient ei suutnud õigeks ajaks raha tagastada. Sellest pidi ta Annes Kulli teavitama ning kokku lepiti uus aeg ja uued tingimused. Enamasti sai laenu pikendada, makstes kohe 50 protsenti laenusummast ning ühe kuu möödudes tuli tagastada kogu algselt võetud laenusumma täies ulatuses.
Laenude väljastamisega seonduvat raamatupidamist, võlakirjade täitmist, kontrolli rahade laekumise ning laenude pikendamiste üle pidas «firmajuhi» parem käsi Jana Vessmann. Teda aitas omakorda tema ema, Heili Vessmann.
Kohtueelse menetluse käigus kogutud tõenditest selgub, et aastatel 2009 - 2011 väljastati laene vähemalt 141 erinevale isikule, laenude kogusumma oli kokku vähemalt 1 698 191 krooni (108 534 eurot). Laenude pealt jõudis kontor selle ajaga tulu teenida kokku vähemalt 1 579 928 krooni (100 976 eurot).
Leidus neidki, kes ei tahtnud või ei saanud raha õigeks ajaks tagasi maksta. Uurimise käigus tuli välja, et üks naisterahvas ei tagastanud laenuks võetud 6000 krooni.
Annes Kull hakkas teda ähvardama. Kui see tegevus oodatud tulemust ei andnud, hakkas Kull «töötlema» laenu võtnud naise elukaaslaselt, et see müüks maha oma korteri ja maksaks laenu koos intressidega.
Mees nõustuki enam kui 2300 euro tasumisega Annes Kullile ning tehingu tingimused ka dokumenteeriti. Lõplikult jäi tehing siiski sõlmimata, sest politseinikud jõudsid enne Kulli ebaseadusliku majandustegevuse ja teiste kuritegude toimepanemise lõpetada.
Kull peeti tänavu 20. juunil kinni ning kohus võttis ta prokuröri taotlusel kuueks kuuks vahi alla. Arestimajja viidi ka Jana ja Heili Vessmann.
Kaks kontorit
Uurimise käigus tuli ilmsiks, et samas Tähe tänava majas tegutseb 2010. aasta algusest veel teinegi sarnase «tööstiiliga» laenukontor. Selgus seegi, et teise laenukontori «töötajateks» on juba tuttav Jana Vessmann ning Avo Jõgi. Politsei pidas Jõgi kinni mullu 3. oktoobril ningk ohtu loal võeti ka tema vahi alla.
Kohtueelse menetluse käigus kogutud tõenditest selgub, et kokku väljastati ajavahemikul 2010 - 2011 laene vähemalt 38 erinevale isikule ning välja laenatav summa ulatus vähemalt 802 217 kroonini (51 271 euroni). Tulu jõudis kontor teenida vähemalt 401 109 krooni (25 636 eurot).
Tommingase kinnitusel oli ebaseaduslikust laenukontorist raha saamiseks tarvis soovitajat, kelle käendusel anti keskmiselt välja paarisaja euro suuruseid summasid. «Sageli oli see laenuvõtjate jaoks suletud ring, kus ühe laenu äramaksmine asendus uue pealevõtmisega,» kirjeldas Tommingas.
«Esines ka juhuseid, kus laenusid võtsid ühekorraga samast perest pärit isikud, tekitades selliselt leibkonnale märkimisväärse rahalise kahju.»
Väärtused konfiskeeriti
Lisaks ebaseaduslikule majandustegevusele mõistis kohus Annes Kulli süüdi korduvas omavolis. Avo Jõe mõistis kohus süüdi lisaks ebaseaduslikule tegevusele ka kehalises väärkohtlemises. Annes Kulli karistas Tartu maakohus aastase, Avo Jõgit aga 1 aasta 10 kuu ning 4 päeva pikkuse vangistusega. Mõlemad mehed on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud.
Laenukontorite tegevuses osalenud naistele, Jana ja Heili Vessmannile, mõistis kohus tingimisi karistuse. Naisi pole eelnevalt kohtulikult karistatud.
Lisaks konfiskeeris kohus määratud sundraha tasumiseks Annes Kulli elukohast läbiotsimise käigus leitud sularaha 220 eurot ning tema pangakontol olnud 47 eurot 37 senti. Samuti võeti ära kolmanda isiku nimel olnud sõiduauto Mitsubishi Pajero, kui kuriteoga saadud vara.
Jana Vessmannil tuli loovutada elukoha läbiotsimise käigus leitud sularaha 4005 eurot ja tema pangakontol olev 3143 eurot 14 senti.
Heili Vessmanni nimele registreeritud sõiduauto Volkswagen Bora konfiskeeriti kui kuriteoga saadud vara.
Veel mõisteti Põlvas Krootuse külas asuva korteri osas konfiskeerimise asendamisena välja 6500 eurot.
Uurimist juhtinud Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokuröri Aro Siinmaa hinnangul on nende juhtumite lahendamine politseinike jaoks suur töövõit, sest sellist kvalifikatsiooni on raske tõestada. «Tavakodanikul võib tekkida küsimus: kas sõbrale raha võlgu andmist võib käsitleda ebaseadusliku majandustegevusena või mitte?»
Laenu andmine sõbrale-tuttvale või mitmele inimesele ning seda kasvõi korduvalt, ei ole finantstegevus, täpsustas prokurör. «Tegemist on lihtsalt tehingutega, millelt pole keelatud kokkuleppeliselt ka nn protsenti teenida.»
Antud juhul on aga tõestatud, et kriminaalasjas käsitletav «laenukontor» tegutses sisuliselt äriühinguna, sest tal olid olemas kõik äriühingu tunnused: algeline juhtimismudel, töötajaskond, raamatupidamine ja mis peamine - avatud klientuur.
«Seega ei saa rääkida enam ei üksikutest ega korduvatest eraisiku laenutehingutest, vaid kolmandatele isikutele teenuse osutamisest.»
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse kohaselt peab isik finantsteenuse, sh laenutehingutega seonduva teenuse osutamiseks enne tegevuse alustamist registreerima end majandustegevuse registris. Kui seda tehtud ei ole, on äritegevus ebaseaduslik, lisas Siinma.