Koroona möllab jälle. Miks vaktsineerimine ei mõju?

13. august ja Elva: sadu noori kokku meelitanud Eesti hiphopifestivalist sai koroonakolle, kuigi pidu toimus valdavalt vabas õhus. Foto: Ragnar Peets

Lõuna-Eestis on praegu fikseeritud 25 koroonaviirushaigusesse nakatumise kollet, nende seas hiljutine Elva hiphopifestival, kus käinutest on positiivse analüüsitulemuse saanud suisa 68 inimest.

Terviseameti Lõuna regionaalosakonna juhataja Tiia Luha sõnul on hiphopifestival üks näide paljudest. Enamasti haigestutakse praegu siiski pereringis või perekondlikel koosviibimistel, samuti koolitustel ja koosolekutel ning pulmades ja poissmeeste pidudel. Eile oli koldena kirjas ka üks hoolekandeasutus, kus oli 28 haiget.

Luht lisas, et lõunaregioonis on olukord halvenenud, mida kinnitab fakt, et võrreldes 15. augustiga on nüüd aktiivseid haigeid 23 protsenti rohkem. Suur haigestumus on tema sõnul ka Võrumaal, Põlvamaal ja Valgamaal.

Kui silmitseda üleriigilisi nakatumisarve, siis kui Harjumaa koos Tallinnaga välja jätta, on uusi koroonaviirusega nakatunuid Tartumaal kõige enam, eile lisandus 68 uut juhtu. Ka nädal tagasi, 18. augustil oli pilt sarnane: Tartumaa oli Harjumaa järel 63 uue nakatunuga pingereas teine. Ülikooli kliinikumis oli eile ravil 43 koroonahaiget, neist kuus intensiivravis.

Pildil teisigi värve

Tartumaal on vaktsineeritute osakaal kogu elanikkonnast 60,4 protsenti, mis on Hiiumaa järel Eesti kõrgeim näitaja. Tartu linn raporteeris hiljuti, et täiskasvanud elanikkonnast on vaktsineeritud koguni 70 protsenti. Selle taustal on loogiline küsida: miks tublisti edenenud kaitsesüstimine nakatumise näitajat maha ei suru?

Teadusnõukoja juht Irja Lutsar märkis, et ehkki täiskasvanud elanikest on ligi 70 protsenti vaktsineeritud, ei tohi unustada, et 30 protsenti inimestest on ikkagi vaktsineerimata. Koroonaviirushaigus on lähikontaktsete haigus ja kui see on juba kogukonnas sees, levib seal aina edasi. Ka ei anna vaktsiinid nakatumise eest sajaprotsendilist kaitset.

Tartu ülikooli kliinikumi juhatuse liige professor Joel Starkopf vaatas samuti viimatiste arvude taha ning ütles, et enamikus täidavad haiglakohti ikkagi need inimesed, kes kuuluvad vaktsineerimata 30 protsendi hulka. Ta tõstis esile, et 70 protsendist vaktsineeritutest ehk väga suurest osast elanikkonnast satub haiglasse protsentuaalselt siiski väike osa, mis sest, et kui haigete arvu haiglas võrrelda, see nii väike ei paista. Vaktsineeritud ja vaktsineerimata haiglapatsiendid on pärit lihtsalt väga erineva suurusega elanikerühmadest.

Võrdselt tõhusad

Praegu on kliinikumi koroonapatsientidest vaktsineerituid 18 protsenti, kuuest intensiivravis olevast patsiendist on vaktsineeritud üks.

Küsimuse peale, kas mõni vaktsiin võiks olla ebakindlam kui teine, vastas Lutsar, et väikeste arvude juures väikesed vahed on, aga neist ei tohi suuri järeldusi teha. Pigem näib, et kõik Eestis kasutusel olevad vaktsiinid hoiavad võrdselt tõhusalt ära raske haigestumise.

Starkopf lisas, et talle näib ka, nagu põeksid haiglasse sattunud vaktsineeritud inimesed koroonat kergemalt kui teised, probleemiks saavad kaasuvad haigused. Aga ta märkis, et see järeldus võib osutuda ennatlikuks, kuna vaktsineeritud koroonapatsientide hulk on nii väike.

Haiglasse sattunute vanus ei erine Starkopfi sõnul varasemate koroonalainete haigete vanusest. Suur osa haigeid on 40- ja 50-aastased ning sealt edasi kuni eakateni välja. Vanade inimeste puhul võib arvata, et nemad püsivad ju kodus, festivalidel ei mölla ja koolitustel ei käi, aga neile toovad haiguse koju nooremad pereliikmed, kes usuvad, et koroona neid ei taba või kui tabab, siis ei tapa.

Küsimuse peale, kui sageli võiks haigust edasi kanda vaktsineeritu, kel endal sümptomeid ei ole, vastas Lutsar, et seda, kas niisuguseid nakatamisi tõesti on, ei ole keegi suutnud ära tõestada. On öeldud, et vaktsineeritu võib viirusega kokkupuutununa nakatamisohtlik olla lühikest aega ning kui ta satub kokku teise vaktsineerituga, siis tolle teise vastuvõtlikkus on samuti väga väike.