Intensiivse kütmise ja tuuletuse tagajärjel on alates laupäevast olnud ülipeentolmu sisaldus Tartu õhus üle ohtlikuks loetava piiri. Pühapäeval ületas piirväärtuse ka peentolmu tase.
Tartu õhk muutub järjest halvemaks
Kuni 10-mikromeetrise läbimõõduga peentolmuosakeste ohutu ja ohtliku sisalduse piiriks loetakse Euroopa Liidus 50 mikrogrammi kuupmeetris. Laupäeval mõõtis Lina ja Kalevi tänava nurga lähedane seirejaam ööpäeva keskmiseks peentolmu tasemeks 40 μg/m³, pühapäeval 62 ja esmaspäeval juba 66 ühikut.
Ülipeentolmu osakeste ööpäeva keskmine kontsentratsioon ületas sel talvel esimest korda soovitusliku taseme, 25 mikrogrammi kuupmeetris, läinud nädala esmaspäeval. Järgnenud päevadel tolmutase alanes, kuid 4. veebruaril kerkis 32, 5. veebruaril 44 ja esmaspäeval 46 mikrogrammini kuupmeetris.
25 μg/m³ on Euroopa Liidus kokku lepitud ohtliku ja ohutu tolmususe piir, mille liikmesriigid plaanivad kehtestada ametliku piirväärtusena 2020. aastaks. Ülipeentolmuks loetakse kuni 2,5-mikromeetrise läbimõõduga osakesi.
Samal ajal tolmususe kasvuga suureneb ka näiteks vähiriski suurendavate polüaromaatsete süsivesinike kontsentratsioon ning vingugaasi sisaldus õhus.
Suitsugaaside maapinna lähedal püsimist põhjustavat ilmastikunähtust nimetatakse inversiooniks. Kuna harilikult on kõrgemad õhukihid jahedamad ja alumised soojemad, liigub peentolm koos suitsugaasidega üles.
Pakasega, eriti kui sellega kaasneb tuulevaikus, muutub pilt vastupidiseks: külm õhk ja suits kipuvad seisma maapinna lähedal, kuni päike alumist õhukihti soojendab ning alumine ja ülemine kiht hakkavad segunema.
Keskkonnauuringute keskuse Külitse meteomast on viimastel öödel näidanud, et kahe ja 22 meetri kõrgusel on temperatuuride vahe olnud kuni kaheksa kraadi, kaheksa ja 22 meetri kõrgusel on temperatuur erinenud viie kraadi võrra.
Keskuse õhukvaliteedi juhtimise osakonna juhataja Erik Teinemaa kinnitas, et Tartu õhu kvaliteet on praegu halb ning samade ilmaolude püsimise korral võib tolmuosakeste kontsentratsioon kasvada veel paarikümne ühiku võrra.