:format(webp)/nginx/o/2021/04/06/13714376t1hd6f0.jpg)
/nginx/o/2021/08/23/14013588t1h4c66.jpg)
Eesti kirjandusmuuseumis käib ikka veel pea kaks nädalat tagasi tugeva paduvihma tõttu juhtunud veeõnnetuse kahjude hindamine ja parandamine. Muu hulgas tuleb kuivatada ja taastada arhiivimaterjalid ning sättida töökorda sajuveest märjaks saanud hoidlad ja sealne mööbel. Kahju ulatub praeguse seisuga üle 100 000 euro.
Veekahju põhjustasid ehitustööd, mida ASi Riigi Kinnisvara tellimusel teeb AS Tartu Ehitus. Remondi käigus oli avatud osa saalipealsest katusest, kust kaudu tungis vihmavesi kõigepealt remondis olevasse saali ja sealt põrandat mööda edasi saali all olevatesse hoidlaruumidesse. Kuigi ehitaja oli sajuvee ärajuhtimiseks paigaldanud varikatuse, ei taganud see vajalikku kaitset ega suutnud nii suurt kogust vett ära juhtida.
«Oleme ametlikud kirjad saatnud nii Riigi Kinnisvarale kui ka Tartu Ehitusele, muu hulgas konkreetse tabeli kahjudega,» ütles kirjandusmuuseumi direktor Tõnis Lukas. «Me ootame muidugi, et selle kahju maksaks kinni need, kes selle tekitasid.»
Kogu materjal pea peale
Põhiliselt said kahjustada eesti kultuuriloolise arhiivi ja rahvaluule arhiivi arhivaalid: kunsti-, heli-, filmi- ja skulptuurikogu. Lisaks saalile ja viiele hoidlale sai rikutud veel ruume, kõige otsesemalt saali kõrval olev raamatuladu, kus riknesid kõik seal olnud köited. Tegemist oli peamiselt kirjandusmuuseumi viimastel aastatel kirjastatud raamatutega.
Kuna muuseumi kitsastesse ruumidesse kuigi palju rahvast ei mahu, on kuivatus- ja taastustööd kulgenud tasapisi. Nüüdseks on kõik kahjustatud materjalid siiski kindlaks tehtud, jätkub heli- ja magnetofonilintide käsitsi läbi kerimine. Ühe lindi kerimine võib olenevalt niiskuskahjustusest aega võtta 15 minutit kuni kaks tundi. Linte on aga tuhandeid.
«Esialgu märga juurde ei tule, aga kas niiskus lõpuni välja on läinud, selgub pikema aja jooksul,» selgitas Lukas. Lõplikku kultuuriloolist kahju seega veel ei tea, kuigi seda paraku ka rahas mõõta ei õnnestu, tunnistas direktor.
Veeuputus paiskas segi ka muidu süstematiseeritud arhiivi, mille taaskorrastamisega saab tegelda alles pärast hoidlate remonti. Materjalide peal on õnneks vastav numeratsioon, mille abil neid hiljem oma kohale sättida.
Muuseum avatakse uurijatele taas 6. septembril, ehkki algul sooviti seda teha varem. «Kõigepealt viibis fuajee valmimine ehitaja poolt ja teine põhjus, miks kuupäev edasi lükkus, oli see, et meie inimesed, kes uurijatega tegelevad, on nüüd seotud uputusest tingitud tööülesannetega,» selgitas Lukas.
Veetõke ei pidanud vastu
Ehitustööd jätkuvad majas veel detsembrini. Esialgse katuse asemele, mis muuseumi töötajate sõnul polnud midagi muud kui kiletükk, on nüüdseks ehitatud kindlam vari, mis on hiljutise vihmavee minema juhtinud.
Riigi Kinnisvara projektidirektori Indrek Henki sõnul oli esialgne vari siiski rohkemat kui kilejupp. Lisaks puitplaadile oli ajutine katus kaetud presendiga ning pidas vastu mõõdukale vihmale ja tuulele. «Probleem tekkis sellest, et hoonekompleksi kõrvalhoonete katuselt tulev sajuvesi oli suunatud madalama osa katusele. Selle katuse sajuveetorustiku läbimõõt ei olnud kahjuks piisav suurenenud veehulga vastuvõtuks ning sellest tulenevalt voolas vihmavesi üle tõkendi ääre sisse,» selgitas ta.
Praegu vahetab ehitaja esimese korruse parketti ning keldrikorrusel toimub tehno- ja elektrisüsteemide kontroll ja töökindluse katsetused ning järjepidev niiskuse eemaldamine. Seejärel vaadatakse üle keldri olukord ning kõrvaldatakse ja parandatakse vajaduse korral veekahjustused. Kahjude hüvitamisega tegeleb ehitaja kindlustusfirma.