Suure veeuputuse kirjandusmuuseumi hoidlates tingis pooleliolev remont

Möödunud kolmapäeval Tartut tabanud vihmasadu oli nii võimas, et kirjandusmuuseumi ajutine katus ei pidanud veele vastu ning seetõttu voolas keldrikorrusel asuvasse hoidlasse. Veel samal õhtul käis veest läbi imbunud raamatute ja muude asjade hoidlast välja viimine ning kuivatamine. Foto: Kristjan Teedema

Möödunud kolmapäeval kell 15.30 tungis vesi ootamatult Tartus Vanemuise tänavale Eesti kirjandusmuuseumi hoidlatesse. Õnnetuse põhjustas käimasolev remont.

Kirjandusmuuseumi töötajad ja objektil viibinud ehitajad alustasid kohe hoidlatest arhiivimaterjalide päästmisega ning seda tehti hilisõhtuni, kuid kuna vee juurdevool oli kiire ning tekkis ootamatult, said paljud säilikud märjaks ning nende kuivatamisega tegelesid kirjandusmuuseumi töötajad veel sellel nädalalgi.

Mis siis õige juhtus?

Veekahju põhjustasid ehitustööd, mida riigi kinnisvara aktsiaseltsi tellimusel teeb AS Tartu Ehitus. Remondi käigus oli avatud osa saalipealsest katusest, kust vihmavesi kõigepealt remondis olevasse saali ja sealt põranda kaudu edasi saali all olevatesse viide hoidlaruumi tungis. Ehitaja oli küll sajuvee ärajuhtimiseks paigaldanud vastava rajatise, kuid see ei taganud paraku vajalikku kaitset ega suutnud nii suurt kogust vett ära juhtida.

Kõik ruumid täitusid liigse niiskusega ning otse vee kätte jäänud materjalidele on lisaks saanud niiskuskahjustusi ka ülejäänud hoidlate sisu, kahjustada sai ka hoidlate mööbel.

Kogu majas viibinud Eesti kirjandusmuuseumi kollektiiv ruttas kohe kultuurivara evakueerima ning see tegevus kestis pea seitse tundi ehk kell 15.30–22.30. Hoidlatest välja viidud eksemplarid paigutati kiiruga teistesse hoidlatesse või koridoridesse, seminariruumi, stuudioruumi ja mujale. Kuna tegutseda tuli kiiresti, ei olnud võimalik jälgida arhiivimaterjali paigutuses õiget järjestust ning süsteemi.

Põhiliselt said kahjustada Eesti kultuuriloolise arhiivi ja Eesti rahvaluule arhiivi arhivaalid: kunsti-, heli-, filmi- ja skulptuurikogu, aga ka käsikirjaline materjal. Maha tuleb kanda ka hinnanguliselt veerand müügilaos olevatest kirjandusmuuseumi enda viimastel aastatel kirjastatud raamatutest.

Vaata pilte möödunud kolmapäeval juhtunud veeuputusest Eesti kirjandusmuuseumis.

Puhurid huugavad

Muuseumi töötajad alustasid kohe ja jätkavad suuremahulise tööga – materjalide kuivatamine ja hilisem korralik ümberpaigutamine, kahjustustega säilikute eraldamine ning nendega tehtavad vajalikud toimingud. Näiteks keritakse käsitsi läbi kõik niiskust saanud magnetofonilindistused, ühe lindi kerimine võtab vastavalt niiskuskahjustusele ja paranduste vajadusele aega 15 minutit kuni kaks tundi ning linte on tuhandeid.

Probleeme on tekitanud ka ruumide ja hoone konstruktsioonide kuivatamine pidevalt töötavate puhuritega ning niiskust saanud signalisatsioonisüsteem. Seetõttu ei saa maja panna tavavalvesse ning vajame ka mehitatud valvet öösiti ja nädalavahetustel.

Lisaks saalile ja viiele hoidlale on rikutud veel ruume, kõige rohkem saali kõrval olevat raamatuladu, kus riknesid kõik seal olnud köited.

«Täname siiralt kõiki appi rutanud inimesi ning kaasaelajaid – tulid ka inimesed väljastpoolt meie maja – suur tänu teile! Oleme saanud palju kirju ja kõnesid, kus inimesed ja asutused enda abi pakuvad ning seda on kena näha,» seisab täna muuseumi kodulehel tunnustus museaalide päästjatele.

«Lubame teha kõik võimaliku arhiivimaterjalide päästmiseks ning selleks, et tulevikus oleksime selliste olukordade eest kaitstud.»

Eesti kirjandusmuuseum avab maja uurijatele taas 6. septembril.