August 1991. See elu pööraseim päev....

Olev Raju Foto: Kristjan Teedema

Uskumatu, sellest pöörasest augustipäevast on möödas juba 30 aastat. Osalenutel on see muidugi pidevalt meeles. Aga pool elanikkonnast ei saagi ju mäletada... Sel päeval, 20. augustil 1991 oli päikseline rünkpilvedega ilm. Vene tankid olid Tartust mööda läinud. Tähetorni sündmused ja otsustavad sammud olid alles ees – õhtupooliku asjad.

Tartu linnavolikogu otsustas sündmustest mitte kõrvale jääda ja kogunes erakorraliselt tavalise inseneride maja asemel raekojas. Kohal oli 28 inimest. Kes puudus, see puudus – kas oli veel puhkusel või ei julgenud kohale tulla olukorras, kus putšistid olid volikogude volitused peatanud.

Meeleolu oli murelik, ent paanikata. Oli selge, et Moskva mäss ei saa õnnestuda. Nagu keegi ütles, et kindralid võivad küll inimesi tappa, aga lehmi lüpsta nad ei oska! Mässu toetajaid, ei passiivseid ega aktiivseid, raekojas polnud. Küsimus oli, mida teha, et mäss põruks ja Eesti saaks edasi liikuda.