/nginx/o/2009/03/30/155858t1h4f47.jpg)
Alates eelmisest nädalast uurivad koolijütsid külmapühade ootuses hommikuti lootusrikkalt termomeetrit, töötegijatele külmakraadid üldjuhul elu seiskumist kaasa ei too. Kuid kohe sagenesid kõned tööinspektsiooni infotelefonile küsimusega, millisest külmakraadist alates võib töötaja keelduda välistööde tegemisest.
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) sätestab, et töökeskkonnas toimivad tegurid ei või ohustada töötaja elu ega tervist. Füüsikalised ohutegurid on õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus ning kõrge või madal õhurõhk.
Tööandja peab hoolitsema, et füüsikalistest ohuteguritest tulenev terviserisk ära hoida või vähendada seda võimalikult palju, et ei kahjustuks töötaja tervis ja ta oleks kaitstud karmide ilmastikuolude eest.
Välistöid tuppa tuua ei saa. Sageli töötatakse väljas just ajutistel töökohtadel ehitustel,
tee-, kaevandamis- ja elektritöödel ning tehakse mitmesuguseid kiireloomulisi remonditöid. Eestis puuduvad temperatuuri piirväärtused väljas töötamise kohta. Kui töö tahab tegemist ilmast hoolimata, tuleb tööde korraldamisel lähtuda tervest mõistusest. Abiks on ka määrus «Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses».
TTOSi sätete kohaselt peab tööandja varustama töötajad kaitsevahendite ja tööriietega, kui töö laad seda nõuab, külma korral soojade tööriiete ja jalanõudega, mis kaitseksid nii pakase kui lõikava tuule eest.
Tööpäeva kestel tuleks välisobjektil jälgida temperatuuri, õhuniiskust ja tuule liikumise kiirust. Iga paari tunni järel on töötajatele ette nähtud tööaja hulka arvatavad vaheajad ja võimalus end soojakus soojendada. Saada puhkepausi ajal ka kuuma jooki või suppi ei ole liigne luksus.
Üksikasjalikumaid soovitusi ja viiteid kohustavatele õigusaktidele leiab inspektsiooni kodulehelt www.ti.ee, otsingusõnaks «külmas töötamine».