Külm proovib koole ja lapsi

Raatuse gümnaasiumi 3.a klassi juhataja Tiiu Putrolaineni õpilased on soojematesse ruumidesse kolitud, sest nende koduklassis näitab termomeeter vaid 14 kraadi (väikesel pildil). Akna ette on õpetaja pannud teki, sest sealt on klaas ja raam nii külmad, et nurka on kogunenud paks jääkiht. Foto: Sille Annuk

Pea kõigis koolides käivad majandusjuhatajad, termomeeter peos, mööda klasse ning kontrollivad, et seal oleks vähemalt vajalik 19 plusskraadi. Mõnes ruumis on elavhõbedasammas kerkinud aga vaid 13 kraadini.

Kõige halvem on olukord Raatuse gümnaasiumis, kus direktor Toomas Kingi sõnul on kümmekond klassi praegu nii külmad, et on kasutuskõlbmatud. Temperatuur on neis madal, vaid 13-14 kraadi.

Seaduse järgi ei tohi nii külmas toas lapsi õppima sundida ning seetõttu on tulnud õppetööd ümber korraldada. Kuna umbes kolmandik lapsi peab külmapühi, on mõned klassid kokku tõstetud ja õpilasi liigutatakse vajadust mööda nende ruumide vahet, kus on piisavalt soe.

Kõikuv süsteem

Kink rääkis, et kurja juur on küttesüsteem. Mõnes kohas on radiaatorid uued, mitmes klassis on need aga päris vanad ning neist pole soojendamisel peaaegu üldse kasu.

Aknad on küll vahetatud, aga ka sellest pole praeguste külmakraadidega abi, maja ei ole lihtsalt nii külma ilma korral sobiv.

Klasse ei saa kütta ka elektriradiaatorite või puhuritega, sest sellele ei pea elektrisüsteem vastu.

Tunde ära jätma tõenäoliselt ei hakata. «Ega lapsi ei saa ju koju ka ajada, kodus on osal lastel sama külm ja külmemgi veel,» arvas Kink.

Abilinnapea Tiia Teppan käis esmaspäeval Raatuse gümnaasiumi külmust omal nahal proovimas ning rääkis eile, et kooli küttesüsteem vajab tasakaalustamist ja tõenäoliselt tuleb seal kõige vanemad radiaatorid kevadel-suvel uuemate vastu vahetada.

Ka Tamme gümnaasiumis ei saa ajutiselt kahte klassi kasutada, sest seal on temperatuur lubatust palju madalam.

Kooli majandusjuhataja Riina Kõlametsa sõnul on tegemist nurgapealsete ruumidega, mis jahtuvad kiiremini. Ka selles koolis on saadud just laste vähesuse tõttu tunde ringi tõsta.

Annelinna gümnaasiumi direktor Hiie Asser rääkis, et nemad on suutnud kõik õppetööks kasutatavad ruumid vajaliku temperatuurini kütta, kuid see tähendab, et küttesüsteem töötab kogu aeg täisvõimsusel ning nurgapealsetes klassides on lisaks puhurid.

Koridorides, kus lapsed veedavad vahetunnid, on aga ikkagi külm, seda kinnitas ka Veeriku kooli majandusjuhataja Tiit Pärgmäe.

«Koridorides on omal ajal pandud radiaatoreid vähem ja seal on jahe, aga väga nukker on suures võimlas,» rääkis Pärgmäe.

Spordisaalis on nii külm, et lapsed peavad tunni ajaks selga panema soojad dressid ning loobuma tavapärastest siseriietest.

Paljudes koolides on soe

Mõnes koolis ei ole külm ilm aga temperatuuri peaaegu üldse mõjutanud.

Forseliuse gümnaasium näiteks sai eelmisel aastal saastekvoodiraha eest uue küttesüsteemi ning vana maja paksud seinad hoiavad kenasti sooja sees ja külma väljas.

Mullu said samal moel uue küttesüsteemi veel kutsehariduskeskuse Põllu 11 maja ning Kivilinna gümnaasiumi vanem hoone. Tänavu tehakse korda ka vene lütseum, Reiniku kool ja kutsehariduskeskuse majadest Põllu 11a, lisaks mõned lasteaiad.

Kunstigümnaasium on aga üks neist, kus on soe ka vana süsteemiga.

«See on saavutatud nii, et meil on võimalik kas kütta kõvasti või üldse mitte,» rääkis direktor Peeter Kikas.

Nimelt ei saa vana küttesüsteemi peaaegu üldse reguleerida, muidu jäävad mõned radiaatorid hoopis külmaks ja seetõttu tuleb kütet kogu aeg põhjas hoida. «Me oleme kutsunud kõiki kooli, meil on soe,» kinnitas Kikas, et külmahirmus ei pea vanemad küll õpilasi eemal hoidma.