/nginx/o/2024/10/18/16427064t1h12ce.png)
/nginx/o/2021/05/10/13773501t1hefc2.jpg)
Päästeamet korraldas esimest korda kohalike omavalitsuste kriisiks valmioleku uuringu. Tulemustega ehk kuidas omavalitsused kriisi ülesandeid täidavad ja turvalisusse panustavad, saab tänasest tutvuda rahandusministeeriumi kodulehel.
Tartlased on kriisideks valmisoleku indeksuuringus eeskujulikud
Kriisivalmisoleku suurendamiseks on kohalikud omavalitsused (KOV) alates 2017. aastast täitnud ja ellu viinud hädaolukorra seadusest tulenevaid ülesandeid. Päästeamet on andnud praktilisi soovitusi ja nõuandeid, kuidas kriisideks paremini valmis olla ja parandada kriisiajal elutähtsate teenuste toimimist. «Pikaajaline elektrikatkestus Kagu-Eestis ja koroonakriis on kahtlemata avaldanud omavalitsuste kriisivalmisolekule suurt mõju, kuid KOVid on ka ise teinud väga head tööd,» kiitis päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi. Üks valmisoleku parandamise viise on õppuste korraldamine, et kriisiajaks oleks peaproov juba tehtud ja probleemid lahendatud. «Õppus ise on alles algus,» nentis Suurkivi, «oluline on analüüsida järelmeid, kerkinud probleeme ning luua tegevuskavad.» Koolitatud peavad saama terved kriisimeeskonnad, mitte üksikud inimesed.
«Uuringu eesmärk oli hinnata omavalitsuste kriisideks valmisolekut ja seda kõigis olulistes kriisireguleerimise faasides: valmistumine, lahendamine, taastamine ja õppimine,» sõnas päästeameti hädaolukorraks valmisoleku osakonna nõunik Terje Lillo. Kõigi 79 kohaliku omavalitsuse andmeid koguti ja koondati dokumendivaatluse ja intervjueerimise käigus. «Kokku kasutasime hindamisel 55 mõõdikut, mille alusel oli KOVdel võimalik saavutada kas baas-, edasijõudnu või eeskujulik tase.» lisas Lillo.
«Kriisivalmisoleku taseme hindamisel jaotasime mõõdikud viite suuremasse rühma: seadusest tulenevate kriisireguleerimisalaste nõuete täitmine, kriisijuhtimise võime tagamine kriisi ajal, KOVi abi tagamine kriisi ajal, KOVi riskikommunikatsiooni korraldamine ning kriisi lahendamise ja olukorra taastamise võime suurendamine. Kõige enam vajavad KOVd abi riskikommunikatsiooni korraldamises ehk kohalike omavalitsuste oskus informeerida elanikkonda ja jagada kriisiolukorras tegutsemise juhiseid võiks olla parem,» selgitas Lillo. «Tuleb leida parimad kommunikatsioonikanalid, mis kõnetavad tänapäeva inimest – KOVide atraktiivsed kodulehed, sotsiaalmeedia või Rõuge valla näitel kaubanduskeskustesse paigaldatud infoekraanid.»
Kiiduväärt eeskujulikule tasemele hinnati seitse omavalitsust: Lääne-Harju vald, Harku vald, Tallinna linn, Anija vald, Rakvere vald, Jõgeva vald ja Tartu linn. Edasijõudnud tasemele hinnati 54 omavalitsust, baastaseme saavutasid 11 ning alla baastaseme jäi seitse. Kohalike omavalitsuste kriisideks valmisoleku üldtase on 6 (skaalal 0-9).
«Kui 2019. aastal oli enamikul omavalitsustel hädaolukorra lahendamise plaan paberil ja tehtud oli vähemalt üks kriisireguleerimisõppus, siis aasta 2020 tõi kaasa tegeliku vajaduse kriise juhtida,» tõstis Lillo esile. Positiivset mõju on avaldanud ka päästeameti struktuuri kasutamine regionaalseks kriisijuhtimiseks, kus kõik kohalikud omavalitsused on kaasatud regionaalsetesse kriisikomisjonidesse. Tugev regionaalne võrgustik aitab suurendada kõigi osapoolte kriisideks valmisolekut.
Kohalike omavalitsuste kriisideks valmisoleku indeksi kordusuuringut on plaanis korraldada igal aastal vähemalt neljal järjestikusel aastal ning edaspidi üle aasta.