Tartuffi tänane film: kirge täis killud Terje, Livi ja Diana elust

Liv (Marie Blokhus) ja Terje (Pål Sverre Hagen). Foto: Kaader filmist

Tartuff. Sume suveõhtu Raekoja platsil, mõnus sumin ja kohvikutest kostuv klaaside kõlin. Õlale toetatud pea, toolide vahekohas kohtuvad käed ja elevus kohe-kohe algavast värvilisest ja helgest loost, mida jälgides olmemured kuskile kaugele-kaugele ära vajuvad. Täna on see õhtu. «Diana pulmapidu» on täpselt selline lugu.

Diana vanemad Terje ja Liv abielluvad 29. juulil 1981. Samal päeval kui printsess Diana. Filmi lavastaja ja stsenarist Charlotte Blom kasutabki printsessi abielu olulisi hetki Diana vanemate loo raamimiseks. Mitte, et need kuidagi paralleelselt või sarnaselt kulgeksid, pigem illustreerimaks, et meil kõigil on oma unikaalsed lood ja kõrvalseisjana näeme ainult kilde. Kilde, mida meile kas valitakse näidata või mille tunnistajateks juhuslikult satume. Kogu lugu teavad ainult osalised ise.

Kuigi need killud, mida meile filmis näidatakse, ei ole kaugeltki läbinisti positiivsed, on neis kõigis midagi tähtsamat. Neis on kirge.