Tartus õpib loendajaks 266 inimest

Eile kogunes Dorpati konverentsikeskusse 266 rahvaloendajat, kellel algas viis päeva kestev koolitusnädal. Muu hulgas said loendajad kätte juba 2000. aasta loendusest tuttavad sinised portfellid ning uued HP sülearvutid. Foto: Kristjan Teedema

«Me teeme selle koos ära!» kuulutas eile oma videopöördumise lõpetuseks statistikaameti peadirektor Priit Potisepp ja soovis Dorpati konverentsikeskusse kogunenud Tartu piirkonna rahvaloendajatele jõudu.

Rahvaloenduse Tartu piirkonna ühe ringkonnajuhi Maibi Jõelo sõnul oli loendajate konkurss 5-6 inimest kohale ning praeguseks on tööleping sõlmitud 266 inimesega. Üle Eesti kogunes eile aga koolitusnädalale 2200 loendajat.  

«Rahvaloendajatel seisab ees väga tähtis nädal, mille jooksul tuleb neil selgeks saada kõik loendaja tööks vajalikud oskused,» ütles rahva ja eluruumide loenduse välitööde juht Maris Post. Koolitus hõlmab suhtlusnõudeid, andmekaitset ja turvanõudeid, rahvaloenduse metoodikat, aga ka arvuti ja selle programmide kasutamist.

Viie päeva jooksul kuulavad loendajad teooriat, lahendavad praktilisi ülesandeid ning reedel, 10. veebruaril peavad nad kõige õpitu kohta sooritama testi. Post näitlikustas loendajate koolitusnädalat Jaan Tätte ja Marko Matverega, kes seilavad juba üle aasta mööda meresid ja ookeane.

«Kui sa oskad reedel vastata küsimusele, kus on nende püsielukoht ja kuidas neid loendada, siis oled rahvaloenduseks valmis,» ütles Post videopöördumises ning pani loendajatele südamele, et nad on oma tööd tehes statistikaameti visiitkaardid.

Maibi Jõelo iseloomustas väljavalitud loendajaid kui aktiivseid ja rõõmsameelseid inimesi. «Nad on head suhtlejad, väga head arvutikasutajad, on nii mehi kui naisi, on noori ja vanu,» märkis Jõelo.

Tartu Postimehega suhelnud Janus Paurman ütles, et otsustas rahvaloendajaks hakata mitmel põhjusel. «See on igati tänuväärne töö, milles igaüks tahaks kaasa lüüa. Ja kuna tööaega saab vabalt planeerida, võib ka ülikooli kõrvalt seda teha,» ütles Tartu Ülikoolis kolmandal kursusel õigusteadust õppiv Paur­man.

Loendajaks hakkamisel oli Paurmani sõnul tähtis ka teenimisvõimalus. «Eriti praeguses olukorras, kus tööturg on kitsas. Nagu näha on inimesi tulnud palju, konkurss oli tihe ja raha on alati olnud motivaator,» ütles Paurman. Rahvaloendaja brutopalk on 600–800 eurot kuus.

Tabivere piirkonnas loendav Heili Saage lisas, et peab rahvaloendaja tööd põnevaks. «Ootan palju uusi kogemusi ja tutvusi,» lausus Saage ning pidas hajaasustuspiirkonnas kõige keerulisemaks inimestega kontakti saamist.

E-loendusel osales Tartu maakonna püsielanikest 75 protsenti ehk 110 125 inimest. Teiste piirkondadega võrreldes oli Tartumaa aktiivsuselt esimene. «Kahtlemata teeb see rõõmsaks ja tahaks selle eest öelda suur tänu,» lausus Jõelo.

Need, kes e-loendusel ei osalenud, peaksid 16. veebruarist ootama koju rahvaloendajat.

«Me võtame seda kui märguannet, et loendaja on nende poole oodatud,» lausus piirkonnajuht Tarmo Tasuja ning selgitas, et kui keegi peaks rahvaloendajale uksel kinnitama, et ta on ennast juba e-loendanud, siis saab väidet isikukoodi järgi kontrollida.

Rahvaloendus kestab Eestis 31. märtsini.